nii toredat ja meeleolukat ja mõnusat laupäeva polegi ammu olnud! lihtsalt suurepärane päev oli, nii laste kui lapsevanemate vaatevinklist, sest no otsustage ise -
* perega jalutuskäik Vallikäärus,
* Viikingite mänguväljakul möllamine,
* päris ehtsa sepikoja külastus,
* lõunasöögi järel kausitäis jäätist,
* lastel tunnikene lemmikmultikate seltsis, mina samal ajal rattaga puhkepäeva nautimas,
* õhtul paar tundi koduõues toimetamist, sealhulgas kasvuhoone ehitamine ja õunapuuokste lõikamine.
laste jaoks olid ilmselt kõik eelpoolnimetatud tegevused suurepärased, aga enda jaoks andis päevale eriti mõnusa tooni täiesti ootamatult teoks saanud sepikoja külastus ja õhtul selgeks muutunud ilm, mis lasi koduõues toimetada.
Venuse bastioni sepikoja juurde sattusime Vallikäärus jalutades täiesti juhuslikult ja arvates, et ega seal sellisel sombusel laupäeva ennelõunal nagunii midagi ei toimu, piilusime niisama vana maja akende taga ja uudistasime hoovi peale. meie suureks üllatuseks läks sepikoja raske uks järsku lahti ja selle vahelt kutsus meid sisse astuma Sepp ise - nägu nõgine, nahkpõll ees, kahe "sarvega" viltmüts peas. pilt oli nii ootamatu ja isegi ebareaalne, et lapsed suutsid korraks päris korralikult ära ehmuda ja sepikoja hämaruses julges Piiga esialgu vaid issi süles olla ja KD hoidis kõvasti-kõvasti minu käest kinni. Sepp oli tõeliselt muhe sell, tõmbas ääsi all tule käima ja sepistas mõne minutiga meie silme all ehtsa raudnaela valmis. pakutud võimalusest ise haamriga paar kõlksu teha KD küll loobus, kuid kui järgmise asjana tagus Sepp valmis Pärnu meenemündi, siis selleks ajaks oli Piiga oma esialgsest ehmatusest juba üle saanud ja haaras talle omase pealehakkamisega pakutud haamri julgelt vastu, et Sepale abiks olla. meenemündi sai pojagi ja seda kõike täiesti tasuta! lisaks kutsus Sepp meid ringi vaatama tagatoas olevas kaupluses ja et natukenegi vahva Sepa tegemisi toetada ja meile pühendatud aja eest tänada, ostis Kallis Kaasa sealt eheda sepistatud haagi, mis nüüd meie koduväravat kaunistab. kogu see sepikoja uudistamine ja Sepaga kohtumine oli nii ootamatu, et tagantjärele tundus tõesti, nagu oleks korraks muinasjuttu sattunud. ülivahva elamus!
kuigi ennelõunane aeg oli sombune ja mänguväljakul laste möllamist kõrvalt vaadates hakkas isegi veidi jahe, siis õhtuks selgines taevas pilvedest, päikegi tuli välja ja ajal, mil' tavaliselt juba õhtusööki lõpetame ja hakkame laste uneajaks ettevalmistusi tegema, suundusime kogu perega õue toimetama. oli väga tore õhtu! Kallis Kaasa pani kasvuhoone raami kokku ja lapsed assisteerisid nii nagu oskasid, mina võtsin õunapuude kevadise okstelõikamise ette ja kuigi teha jõudsin vaid ühe puu, siis mõnus oli ikkagi. lapsed aitasid ka okste korjamisel ja lõkketünni vedamisel ja ütlemata mõnusad paar tundi said veedetud. õhtu lõpetuseks lapsed vanni ja ööuni saabus seejärel loetud minutitega.
just selline peabki üks suurepärane puhkepäev pere seltsis olema! kuigi pühapäev möödus vihmaselt ja tubaselt ja sellevõrra ka hoopis närvilisemalt (no ma lihtsalt tunnen endiselt, et meie maja jääb terveks päevaks kogu perega nelja seina vahel olles liiga kitsaks), siis laupäevale tagasi mõeldes on veel praegugi helge tunne. ja neljapäeval sõidame maale - traditsioonilise sinililleretkega munadepühasid tähistama!
No comments:
Post a Comment