traditsiooniline sinililleretk toimus nagu ikka lihavõttepühade ajal, aga kuna tegemist liikuva pühaga, siis nii hilisel ajal (aprilli teises pooles) pole vist kunagi varem kõrgekaldale sattunudki. igaljuhul selliselt sinetavat metsaalust pole minu silmad veel näinud ja kui panna kõrvale meenutused eelmise aasta retkest, siis paneb ikka imestama, kui eriilmeline võib olla kevad. mõned pildimeenutused ka:
lisaks vahvale lillekorjamisele saime maal veeta selle aasta esimesed tõeliselt suvised päevad, sest laupäeval oli õhusooja isegi +20 kraadi, sai grillida ja lastel oli vaba voli õues möllata, mida nad ka täiega nautisid. kuigi keskmine õde oma perega ja kallis vennanaine ei saanud seekord maale tulla, siis tundsin taaskord, kuiväga ma naudin neid suure perega koosolemise hetki oma vanematekodus. nostalgiliselt armsalt mõnus :)
pühapäeval tegi Kallis Kaasa oma esimese ametliku stardi sellel jooksuhooajal, läbides Rannametsa Luitejooksu väga hea ajaga, kõiki oma varasemaid tulemusi võites ja kõiki jooksul osalenud sõpru selja taha jättes. meie elasime lastega raja ääres kaasa ja nautisime taaskord imelist suveilma. päeva teine pool möödus koduaias toimetadas ja päeva lõppedes võisin enda üle uhke olla - olin täiesti ise, oma väikeste käekeste abil, ära tükeldanud ja ära põletanud kogu selle tohutu õunapuuokste hunniku, mis jäi järgi puust, mille samuti vaid oma pisikeste käekeste ja mootorsae (elus esimest korda võtsin mootorsae kätte ja saingi tööle masina!) abiga neljapäeval aiast maha võtsin. jahhh, eesti naine saab kõigega hakkama!
No comments:
Post a Comment