viimasel ajal on kuidagi nii juhtunud, et päris mitu nädalavahetust jutti pole sellist päris kodust ja oma pere seltsis nädalavahetust olnudki. küll on Kallis Kaasa metsas õppusel olnud, küll on sõitmisi mööda erinevaid sugulaste sünnipäevi.
seekord olime üle pika aja kodused ning ise oma aja ja tegemiste peremehed. tõsi, Kallis Kaasa pidi laupäeva hommikust paar-kolm tundi panustama ka KL-i rühma varustuse korrastamise üritusse, aga see oli üsna lühike aeg (võrreldes nt kaks ööpäeva kestvate metsa-õppustega), nii et põhimõtteliselt saan nädalavahetust siiski perekeskseks pidada.
peale laupäevast hommikusööki, kui Kallis Kaasa oli oma KL-i üritusele läinud, panin lapsed riidesse ja suunasin õue mängima, et saaksin rahulikult maja koristada. hakkasin mõtlema, et tegelikult polegi lapsed päris iseseisvalt veel koduões mänginud, sest olen neid ikka liiga väikeseks pidanud, et päris omapäi õue toimetama lasta. eile aga otsustasin, et no kus siis veel, kui mitte koduões, mis tuttav ja turvaline ja nii nad siis iseseisvust harjutama suundusid. said hakkama küll, isegi väga hästi ja poolteist tundi möödusid lennates. mina sain elamise ära koristada ja lapsed oskasid isegi üsna tühjas ja sügiskõledas hoovis endale põnevat tegemist leida (nt mängulõkke ehitada ja koerale ajujahti pidada :)
lisaks koristamisele sain ka kaks masinatäit pesu pestud ja kuivama pandud ning kui lõuna söödud ja ka Kallis Kaasa koju jõudnud, tekkis järgmiseks mõte linna jalutama minna. lastel ei olnud loomulikult sellise väljavaate vastu midagi ja järgmised paar tundi möödusid rannapromenaadil jalutades, ranna mänguväljakul aega veetes (lapsed turnimas ja meie neid turvamas) ja rannapargis uudistades. sinna otsa veel kaubanduse külastamine ja koju jõudsime alles pilkases õhtupimeduses. siis selgus, et Kalli Kaasa sõber R. on külla tulemas ja tegus päev jätkus. mingil hetkel suunasin väsinud lapsed voodisse, kes vajusid unedemaale niipea, kui pea patja puutus ja meie endi jaoks lõppes laupäev u südaöö paiku.
tänane pühapäev algas traditsioonilise pannkoogihommikuga, mille järel lapsed jälle õue mängima läksid. tuleb tunnistada, et ma naudin seda ikka täiega, et nad juba nii iseseisvad on ja ise endale tegevust leiavad. Kallis Kaasa sai lõpuks ometi mulda oma kevadised lillesibulad (tulbid, nartsissid, krookused) ja tundub, et ka õhtune saun on juba küdema pandud. eilse kiire ja tegusa päevaga võrreldes on tänane pühapäev olnud selline vaikse kulgemise ja mõnusalt uimerdamise päev, aga vahelduseks on sellist niisama olemist ka vaja.
oma perega omas kodus on mõnus!
ps. eriti mõnus on asja juures muidugi fakt, et vaatamata sellele, et november on juba poole peal, on väljas ikka +10 kraadi, üle hoovi saab astuda tubastes riietes ja maja on meeldivalt soe. selline sügis mulle sobib.
No comments:
Post a Comment