eilne õhtu ja tänane õhtu olid juba mõtetes väga erinevaks mõeldud. ja ka tegelikkuses on need õhtud väga erinevaks kujunenud. ainult et vastupidiselt sellele, mida ma arvasin ja eeldasin.
eilne tööpäev kujunes täpselt nii pikaks, nagu maksimaalselt võimalik (et ehk miljoni ootamatult tekkinud tööülesande tõttu puudus võimalus veerand tundi varem Piigale järgi minna) ja juba ette oli teada, et köögitoimkond kujuneb samuti tavapärasest pikemaks, kuna olin plaaninud teha ahjurooga, mis koosneb mitmest etapist ja on sellevõrra vähemalt poole tunni võrra pikema valmistusajaga. olin ennast ette valmistanud, et eks ma siis pahurdan üksi köögis, kirun argipäevaõhtute tobedat rutiini ja püüan ühe stressirohke tööpäeva stressirohke õhtu kuidagi mööda saata.
tegelikkus kujunes aga hoopis teistsuguseks. Piiga suutis juba lasteaiast tulles mu meeleolu kuidagi helgemaks muuta (no ta lihtsalt on nii vahva ja asjalik ja armas) ja kodus võttis Kallis Kaasa kinni minu õhku visatud nähvamisest "kaduge ülemisele korrusele mängima!" ning just see tõik muutis kogu õhtu suurepäraseks. ma ei ole teab mis suurem asi koduperenaine (olen seda ka varem vist siin mõtiskluste käigus tunnistanud), kuid eileõhtusi köögitoimetusi oli lihtsalt lust teha, sest ülemiselt korruselt lastetoast kostsid laste ja Kaasa mängimise-jutud (sellised vahvad rollivõtmised ja lugude jutustamised läbi mängu). see lihtsalt oli nii armas ja tore! ja ma ei väida üldse, et Kallis Kaasa muidu lastega ei mängiks või nende jaoks aega ei leiaks - mängib küll ja leiab küll!, aga eilse õhtu ette negatiivselt häälestatud meeleolu taustal tundus see kohe eriti armas ja eriline. see osa pereks olemisest on kujutluspildina muidugi klišee, aga siiski mingis mõttes üks minu lemmikutest - mina usina koduperenaisena, toit pliidil valmimas ja issi samal ajal rõõmsalt lastega mängimas. lihtsalt uskumatult tore, kui see kujutlus mõnikord nii üks-ühele (välja arvatud muidugi mina usina ja rõõsa koduperenaise rollis) ka realiseerub.
ja siis tänane õhtu, mis oleks pidanud olema rahulik ja mõnus ja ilma liigsete õhtuste koduste kohustustega (kuna õhtusöök oli ju eile juba valmis vaaritatud). veel kolmveerand tundi enne tööpäeva lõppu tundus, et tulebki just selline õhtu, nagu ma arvanud olin - läbi oli saanud just üks väga positiivne koosolek, näis, et saan lapsele veidi varem lasteaeda järgi minna ja kodus koos perega mõnusa õhtu veeta. ja siis rikkus selle kõik ära üks ootamatult toimunud töine arutelu, kus mulle põhimõtteliselt anti teise valdkonna juhi poolt teada, et minu töötaja ei saa oma tööga hakkama (milles on ka omajagu tõtt, aga ei ole teise üksuse juhi asi seda mulle selliselt öelda...) ja et on nii kahju, et keegi teine peab oma väärtuslikku tööaega minu saamatu töötaja jamade klaarimisele kulutama (keegi pole palunud jamasid klaarida, aitab ka sellest, kui teised teeks oma tööd just selles ulatuses, mis nende ülesanded on...) ja et kas ma ikka saan aru, mida mulle selgeks tahetakse teha. rrrggghhhhhh!!!
oligi rahulik eesootav õhtu rikutud, sest loomulikult ei jää sellised mõtted ja emotsioonid kabineti ukse taha järgmist tööpäeva ootama, vaid tulevad koju kaasa. ja mis mõnusast kohustustevabast õhtust pere seltsis saab juttu olla, kui mõtted tegelevad sellega, kellega mida ja kuidas tekkinud segaduse klaarimiseks homme rääkida tuleb.
ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse ja ehk on hommik õhtust targem (kui nüüd targutama kukkuda), aga sellised emotsioonid jätaks ma parema meelega siiski vahele.
homne peaks taaskord helgem tulema (peale töiste jamade klaarimist) - isadepäeva-ralli saab alguse, sedakorda Piiga lasteaiast. õhtune meelelahutus koos perega on seega planeeritud.
No comments:
Post a Comment