sügis saab läbi...

pühapäeval on esimene advent. algab valgete pühade, piparkoogilõhna, kingituste ja kallitega koosolemise ootamise aeg. ja mul ei ole veel mingit jõuluootuse tunnet!

väljas on endiselt soe sügis ja see meeldib mulle väga. tuba on soe, elektriarved meeldivalt mõistlikud, kuur praktiliselt puid täis ja ei mingit igatsust külma ja lume järgi. ma tõesti ei saa aru inimestest, kes juba paar nädalat õhkavad, et võiks juba lumi maha tulla ja võiks juba maa valge olla.... no mis mõttes?!? ammu ei ole nii mõnusat sügist olnud ja ma tahaks küll, et see kestaks veel ja veel. no hea küll, 20. detsembrist kuni 06. jaanuarini võiks olla natuke lund, nii umbes -5 kraadi külma ja see oleks ka kõik. ei ole minust talveinimest, ei ole.

aga mingitpidi jõudis jõulu"hullus" siiski ka minust kinni saada. nimelt nägin netis sellist pilti:

... ja teadsin kohe, et minu kallis pisike Piiga peab selle beebi kingiks saama! asja teeb komplitseerituks fakt, et tegelikult olid meil Piigale jõulukingid juba ostetud ja kuna pildil oleva nuku puhul on tegemist eheda käsitööga (vt täpsemalt siit), siis ei ole see niisama odav lõbu, et ahhh, ostame ikkagi... aga mis see luges, kui mina olin otsustanud, et selle nuku me võtame! ehk saab sellest hoopis Piigale sünnipäevakink? (kuigi ka see oli meil tegelikult juba varem varutud...)

nii et kuigi olen püüdnud igasuguseid impulsiivseid kingioste vältida, kõik varakult ja põhjalikult läbi mõelda ja mitte viimasel hetkel tühja-tähja kingiks kokku osta, siis nagu näha teeb elu mõnikord siiski omad korrektiivid... aga mul on hea meel, et see pilt mind üles leidis ja see kaisu-beebi just meie Piiga kaissu jõuab.

aga jõuluteemadelt nüüd tänasesse sügispäeva tagasi. tööl hakkab küll iga mööduva nädalaga järjest rohkem aastalõpu meeleolude suunas minema. jõulupreemiad allasutustele (kahjuks vist küll mitte minu osakonna töötajatele), esmakordselt ühise aastalõpu-koosistumise korraldamine kõigile valdkonna töötajatele, traditsiooniline osakonna koolitus-väljasõit (sedapuhku Saaremaale), eelarveridade ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine. iseenesest on mul ju veel rohkem kui 20 päeva puhkust selle aasta eest saada, aga no mitte kuidagi ei leia selle viimase kuu aja sees enam sellist aega, et kasvõi nädalakene töölt eemal olla. üks keeruline personaliküsimus on nagunii õhus ja ootab lõplikku otsust ja no ei oleks minu hinnangul kena jätta see supp oma asendaja helpida ja ise rahulikult puhkama minna. eks siis saab need kasutamata puhkusepäevad uuel aastal välja võetud.

nädalavahetus oli traditsiooniliselt mõnus. ma lihtsalt armastan oma perekonda - meest ja lapsi ja koera ka ja võimalust koos nendega olla! kuigi suurema osa laupäevast võttis sõit pealinna Kalli Kaasa onupoja sünnipäevale, oli seegi mõnes mõtte nagu perega olemine - suurema perega, sest kohal olid Tallinna-Ama ja tädi G. oma perega ja Paide-kandi sugulased. laud oli küllusliku suupistevaliku all lookas, lastel oli lusti laialt ja üks väga mõnus olemine kujunes.

pühapäev oli oma pere päev. hommikul pannkoogid, siis eelmisel õhtul issi poolt lubatud peitusemäng lastega - oli see vast lõbus trall! seejärel lapsed õue mürgeldama, mina sain veidi koristada, Kallis Kaasa käis metsas kuuseoksi toomas taimede katmiseks. õhtupoolikul olime vist rohkem kui tunnikese kõik koos lastetoas, mina peamiselt vaatleja ja korralekutsuja rollis, kui mäng väga ülemeelikuks läks, lapsed ja issi täiega koosmängimist nautimas. lihtsalt hea. õhtuks olid pisikesed põngerjad muidugi piisavalt väsinud, et veidi ka nutujoru lasta, aga ikkagi oli üks tore päev. taaskord!