ööl vastu eilset laastas maad ikka päris korralik sügistorm. nii korralik, et viimane taoline oli vist 2005. aasta jaanuaritorm. seekord läks selles mõttes õnneks, et vähemalt oli ilm soe (+10 ja rohkem) ning vesi ei tõusnud nii kõrgele, et oleks majapidamisi uputama hakanud, aga korralikku laastamistööd tegi see sügistorm siiski.
linnas oli igal pool näha murdunud puid, mõned neist juurtega üles kistud, mõned autodele kukkunud. ümberkukkunud reklaamtahvlid ja liiklusmärgid. maha rebitud katused elumajalt ja koolilt. veidi merevett loksumas kesklinna silla kail ja rannaäärsetel tänavatel.
ka meie küla vahel oli torm seekord päris korralikult marutanud. linna poole sõites kahel pool teed olevas metsas oleks justkui lageraiet tehtud - puud olid üksteise järel tee ääres maas, õnneks hommikuseks töölemineku ajaks päästetöötajate poolt juba teedelt eemaldatud. koduõel ei pidanud marule vastu sauna kõrval olev vana õunapuu, mille üks haru oli hommikul maandunud minu elektriauto peale (õnneks ei olnud autol kahjustusi) ning teine haru alla vandunud päeva jooksul, jäädes kuidagimoodi püsima sauna katusele.
vahemärkusena tuleb öelda, et kuigi püüdsin kogu öö pooleldi läbi une kuulatada tuulekella, kuna arvasin, et niikaua kui tuulekell heliseb, võib kindel olla, et õunapuu on püsti ja auto väljaspool ohtu, selgus tagantjärele tark olles, et olin endale vale märguande valinud. nagu allolevalt pildilt näha võib, jäi kogu suurest õunapuust murdumata praktiliselt vaid see väike oks, mille küljes oli tuulekell... niipalju siis valvel olemisest.
Kallis Kaasa, kelle töö juures eile päeval elektrit ei olnud ja kes seetõttu juba poolest lõunast kodus oli, rassis selle murdunud õunapuu korrastamisega terve pärastlõuna. pildimeenutus ka, "laenatud" Kalli Kaasa blogist:
elektriga on lood üldse kehvasti, kuna ka poisi lasteaias pole juba teist päeva elektrit, mis tähendab, et puudub küte, vesi, valgus, võimalus toitu teha... eile oli poiss issiga kaasas, täna toimetab minu töö juures. lootust on, et ehk homsesks on siiski elektrivarustus taastatud ja lasteaed jälle avatud. kodus on õnneks elekter olemas, aga küla teises pooles (maanteest üle tee), kuhu ka lasteaed jääb, oli vist mingi korralikum jama, sest seal ikka terve rajoon ilma elektrita. päris karm, arvestades, et ilmselt paljudel elekter aitab kütta ja ka vesi läbi elektripumba.
looduse jõu vastu on inimene ikka võimetu.
No comments:
Post a Comment