sügisväsimus...

... või mis iganes see on, aga nii tühi ja väsinud tunne on täna, et lihtsalt paneks silmad kinni ja oleks vaikselt. kusjuures tegelikult on täna ju jälle ilus - päike särab ja vähemalt aknast vaadates on päris suvine veel. erinevalt eilsest, kui põhimõtteliselt terve päev sadas vaheldumisi kõrvasti ja veel kõvemini ja kooliaasta esimese koolinädala esimene koolipäev oli üsna masendav...

vähemalt oli nädalavahetus kaunis ja tegus ja eelkõige sportlik - kahe silla jooks! lapsed olid tublid ja silkasid laupäevastel lastejooksudel päris hoolega, tasuks kilekott väikese nänniga, diplom ja mälestuseks jääv rinnanumber. Kallis Kaasa tegi väga hea jooksu pühapäeval, kui vaatamata pooleliolevale ehitusele raja vasakkaldal ja sellest tulenevalt 300m pikemale distantsile suutis ta endale seatud eesmärgid kas kõvasti ületada või peaaegu täita - kõik sõbrad jäid selja taha, koht oli pea 1500 lõpetaja hulgas põhimõtteliselt esikolmesajas ja aeg oli ka tugev. sportlane! :)

nojah, ehk on selle väsimus taga Piiga järjekordne haigus, mis sunnib töö juures kombineerima kontoris kohapeal olemist ja "kodukontoris" töötamist. nii kahju on vaadata, kuidas pisikese Piiga nina luriseb ja köha hinge matab. kõige nõmedab asja juures see, et ravi kui sellist külmetusele ju ei ole - teeme aga auru ja natukene kurguärritust leevendavaid looduslikke tilku ja pistu köha pärssivat siirupit. oehhh, nädalakene jälle põetamist garanteeritud, loodetavasti uuel nädalal saab Piiga jälle lasteaeda ja emme-issi tavarutiinis tööle.

lisaks minu enda tervis ja probleemid sellega. eile sain kopsuarstilt vastuse oma köhimise kohta. esimene uudis oli hea - kopsud on korras, töötavad 100% ja rohkemgi ning enam kui aasta kestnud köhimine pole kopsufunktsioone kahjustanud. teine uudis enam nii hea ei olnud - olen allergiline kodutolmule (lisaks ka lutikale, aga see pole hetkel nii oluline...). täpsemalt siis kodutolmulestale ja see panebki köhima. mis omakorda tähendab, et pean selle teadmisega ja allergiaga nüüd elama, sest kodutolmuvabaks ei ole võimalik ühtegi normaalselt kodu saada. veidi leevendada ju saab ja eks sellele tulebki panustada - uus madratsikate, uued padjad, rohkem niisket koristust. õnneks on meie kodu sooja ja niiskuse tingimused üsna kodutolmulesta vaenulikud, seda eriti talveperioodil - õhk on kuiv ja jahe ning see peaks tolmulesta levikut üsna palju pärssima. ilmselt on allergia põhjustamiseks seda tolmu ja lesta meie kodus siiski piisavalt, nii et köhahood suure tõenäosusega kuhugi ei kao. vähemalt tean nüüd, mis selle põhjuseks on ja Kallis Kaasa ei pea ka enam kartma, et varjan tema eest mingit eriti hirmsat kopsuhaigust. lähipäevil siis kaubandusse uut voodivarustust ostma.