kuigi nädalavahetus oli väga mõnus, tundsin eile, et nüüd on küll viimane hetk võtta aega enda jaoks, et natukenegi oma kulunud närve turgutada. õnneks on mul veel ligi 30 päeva puhkust sel' aastal saada (kuna eelmise aasta puhkus jäi kõik välja võtmata) ja see tähendab, et tegin hommikul puhkuseavalduse ära ning reedel kontorist lahkudes ei pea tervelt kaks nädalat tööasjadega tegelema. parim!
sest olgem ausad - kui igal õhtul on närv lõpuks nii püsti, et lastega suhtlemine toimub peaaegu ainult röökides (jah, mul on enda pärast piinlik...), siis on vaja midagi ette võtta. on hea, kui see ettevõtmine saab olla puhkus töölt. sest siis on aega iseendaga olla ja mõtteid koguda ning Kalli Kaasa ja laste jaoks jälle naeratav ja rõõsa ja rõõmus olla. ma väga loodan, et see kaks nädalat töölt eemal just nii mõjub. ehk lasevad ilmad ka sügisesi aiatöid teha, sest kuigi ma ennast just mingiks usinaks aednikuks ei pea, siis veidi reha liigutamist võiks päris mõnusa teraapiana mõjuda.
aga natuke positiivsemaid noote ka - oli taaskord tore nädalavahetus pere seltsis. seekord siis suure perega ehk olime minu vanematel külas ning õekesed ja väikevend oma peredega samuti (ainult venna kaasa ei saanud töögraafiku tõttu tulla, kahju). nautisime koosolemist ja viimast suvepäeva, mis möödus päikesepaistes vana(vana)ema sünnipäeva tähistades. põhimõtteliselt kõik nelja põlvkonna esindajad olid kohal (isegi tädipoeg M. , kes oma elu jälle joone peale saanud) ja usun, et vanaemal oli sellest koosistumisest suur rõõm. lapsi vanuses 1a.10k. kuni 4a.2k. oli mingil hetkel hoovi pea toimetamas koguni 7, andes kõrvalt vaadates ilmselt juba lasteaia rühma mõõdu välja ja neilgi jagus lusti terveks pärastlõunaks.
lisaks muidu mõnusale olemisele tähendas seekordne maalkäik ka lasteasjade varu korraliku täiendamist, kuna onutütar K. oli maale toonud mitu kotitäit peamiselt poiste riideid ja jalanõusid. enamus olid küll KD-ile veel suured, aga t-särke, pükse, dresse ja jopesid jagus ka kohe kandmiseks ning suur hulk jäi veel poja kasvamist ootama. lisaks saime onutütre käest korraliku puidust kirjutuslaua, mille kokkupanemist ei jõudnud KD pühapäevaõhtul kodus ära oodata. kui Kallis Kaasa lõpuks laua kokku sai, pandi õppimisraamatud (Kukeaabits, Jänku-Jussi raamatud ning juurdekuuluvad tähe- ja numbrivihikud) sahtlitesse ning poja teatas otsustavalt "mina hakkan nüüd õppima!". kas just päris õppima, aga numbrivihikust ta numbreid luges ja tähtsust täis oli ka :)
ilmselt veelgi suuremat rõõmu tähendas lastele aga onutütre poolt maale toodud mängutraktor koos järelkäruga, mis kogu nädalavahetuse jooksul usinat kasutamist leidis. kui alguses tundus, et pedaalidega traktori liikuma saamine ei taha pojal kuidagi õnnestuda, siis päeva teises pooles tehti pikki tiire ümber maja ja teisel päeval aitas KD juba vanaemal traktoriga lehti komposti vedada, manööverdades osavalt nii väravast sisse kui väravast välja. ilmselgelt vanaisa geenid.
No comments:
Post a Comment