suvi on ja soe on (suurema osa ajast) ja aed lokkab ja nädalavahetus oli taaskord mõnus - kodused toimetused, pealinnas väikesel õel soolaleival ja tagantjärgi sünnipäeva tähistamas, traditsiooniline lõõgastav pühapäevaõhtusaun. Piiga on õigeaegsele potile küsimisele vist lõpuks ometi pihta saanud ning laste (eelkõige siiski Piiga) õhtused magamaminekud on muutunud rahulikumaks ja vähemaeganõudvamaks. see on rõõmude pool.
poiss elab endale kohaselt raskelt üle suveks kokku pandud liitrühma ja õpetajate vahetumist. see on murede pool.
eelmisel nädalal oli siis asi nii hull, et teisipäeva õhtul anti lasteaiast teada, et poisil üle 38 palavik, kõhuvalu, vaja järgi tulla. kuna ise olin pealinnas koolitusel, siis Kallis Kaasa, kes oli just Piigat linnast ära toomas, suundus ühest lasteaiast planeeritust kiiremini järgmisesse. selleks ajaks, kui issi kohale jõudis, oli poiss üsna rõõmus, kodus sai igaks juhuks palavikualandajat, aga muid probleeme polnud. hommikul viisime seega kuti lasteaeda, aga rühma jäämine osutus tõeliseks proovikiviks - KD oli issil jala ümbert kinni hoidnud, nutnud ja seega sai ta lubaduse, et peab lasteaias olema ainult lõunani ja issi tuleb juba enne lõunaund talle järgi (kuna Kallis Kaasa pidi nagunii lõunast koju tulema). aga juba enne lõunat tuli lasteaiast taaskord kõne, et poiss on loid, viril, kaebab kõhuvalu... Kallis Kaasa läks siis lubatust veelgi varem lapsele järgi ja oh imet - imeline muutumine toimus hetkedega - piisas vaid koju jõuda, kui laps oli rõõsa ja rõõmus ja kõik kaebused olid hetkega kadunud.
igaks juhuks jätsime poisi nädala kaheks viimaseks tööpäevaks koju ja laps oli rõõmus ja terve ja ei mingeid kaebusi. pühapäeva õhtu saabus aga valjude protestidega "ei taha lasteaeda" ja "emme, palun, ma ei taha minna!". tänane hommik oli päris hull olnud - kutt oli rühmas täitsa hüsteeriasse läinud, keeldunud issil jala ümbert lahti laskmast, nutnud.... oehhh, kui raske on ikka väikese lapse elu.
juba eelmisel aastal oli näha, et sellised suured muutused mõjuvad meie lapsele raskelt - kui tavapärane rutiin muutub, elab KD seda väga raskelt üle. eelmisel suvel tõi kuu aega suverühmas (mitu rühma koos, õpetajad kogu aeg vahetumas) kaasa tõsise kokutamise, sellel aastal siis kehalised süpmtomid nagu kõhuvalu ja palavik (vastumeelsus lasteaia suhtes nagunii). õnneks on lasteaia õpetajad väga mõistvad ja Kaasa selgitas veel täna hommikul üle, mis jama selle meie poisiga on ja et muutused põhjustavad tal selliseid psühhosomaatilisi kaebusi. ohh jah, lapsest on nii kahju...
õnneks algab lastel kahe nädala pärast suvepuhkus ja ees ootab kvaliteetaeg Tallina-Ama'ga ja maal Ama-Asa'ga ja kodus oma pere ringis. ehk see veidi leevendab ning august, kui on ka veel suverühmad, möödub veidi rahulikumalt. ja lootus ju jääb, et mingil hetkel kasvab ta sellest välja ka.
No comments:
Post a Comment