haiguste laviin on meie pere üles leidnud ja ikka korralikult. esmalt ehmatas Piiga eelmise nädala alguses tavapärast koolinädala-alguse kiirtesti tehes positiivse tulemusega. no eksole, seda veel vaja... kuna temal vanuse tõttu ju vaktsiinikaitset veel ei ole, siis pole muidugi imestada, seega kiirelt laboritestile aeg ja järgmiseks hommikuks oli kinnitus käes. ega's midagi, 10 päeva karantiini, vahelduvalt distantsõpe, hübriidõpe ja iseseisev koduõpe. õnneks on Piiga ilma igasuguste haigustunnusteta ja peale vaadates kõige tervem laps maailmas.
kolmapäeval lisandus haigete hulka KD, kes peale teist tundi kehva enesetunnet kurtis ja telefoni teel luba kojutulekuks palus. kuigi esmalt olin üsna kindel, et tegemist poja puhul tavapärse psühhosomaatilise 'haigusega' (no et kui õde kodus haige, siis kindlasti tema ka nakkuse külge saanud), mis koolist koju jõudes imetabaselt möödub, siis seekord tegin oma eeldamisega pojale liiga - järgmised 2 päeva oli tegemist üsna hädise noormehega. ilmselt olid süüdlaseks ohjeldamatult tarbitud mandariinid ja õues möllates üles korjatud külmetus.
siis astus tõbiste ridadesse ka Kallis Kaasa, kes selja paigast ära tõmbas ja nii õnnetult, et ei saanud istuda ega lamada ega ühest asendist teise liikuda. rästikumürgi-salv ja magnetvöö leevendasid olukorda küll pisut, aga mitte väga oluliselt.
ja nagu sellest veel vähe oleks, hakkas mu enda enesetunne nädalavahetusel kehvemaks minema ja esmaspäevaks jooksis nina nagu mahlakask. eile lisandus korralik köha ja kooriproovi seetõttu ei jõudnudki. kuna hommikul ei olnud sugugi sellist tunnet, et jõuaks päev läbi ekraani ees koosolekutel istuda, võtsin tänaseks tervisepäeva, et täitsa ametlikult haigusega võidelda. nüüd olengi terve päeva poolistuvas asendis diivanil lebotanud, köhahoogudega võidelnud ja aeg-ajalt Piigat juhendanud koolitööde tegemisel. loodan, et see päevaks aja maha võtmine on piisav, et organism jõuaks taastuda ja saaksin homme jälle rivis olla. muidu olen negatiivne, tänan muretsemast :)
ja vaatamata sellele haiguste hädaorule olen ometi tänulik. sest kõigist võimalikest hetkedest on praegu kõige mõistlikum kogu perega haige olla (kui haige olemiseks üldse saab mõistlikku aega olla). oleks see haiguste-ralli kuu aega varem toimunud, oleks meie reis ainult unistuseks jäänudki. õnneks ei läinud nii. Piiga saab kurja viiruse ilma vaevusteta läbi põetud ja seega mitmeks kuuks selles osas mured-hirmud maas. lisaks oli lastel just eelmisel nädalal ka trennidest väike sügispaus, seega ei jää tõbistel trennid käimata. Piiga sünnipäev ja pühadeaegsed esinemised kooriga ja jõulud on piisavalt kaugel, et selleks ajaks kõik haigused seljatada. ja isegi Kalli Kaasa suurõppus, kus tal haige seljaga oleks ikka väga karm olemine olnud, on alles järgmisel nädalavahetusel ning selleks ajaks ehk selgroolülid ka taas paika loksunud.
nii et olen tänulik. tänulik haiguste eest, mis saavad läbi põetud ja tänulik eesootavate tegemiste eest, mida tõved ei sega. ja tänulik on põhjust olla ka selle eest, et pühapäeval on juba esimene advent - piparkookide, jõululaulude ja kodu kaunistamisega. ehk saab isegi maa valgeks ❄ nagu eile korraks juba oli :)
No comments:
Post a Comment