mõnikord olen tubli

ma olen tegelikult väga mugav inimene ja usinus ei ole minu loomupärane olek. pigem meeldib mulle ennast diivanil kerra tõmmata ja lihtsalt olla, mitte aga vahetpidamata midagi teha ja toimetada. aga on hetki, kui kõik on täiesti vastupidi - kui kohe tunnen, et tahan ekstra tubli olla ja kõik maailma tegemist ootavad toimetamised ära teha. ja olen tähele pannud, et need hetked on tavaliselt siis, kui Kallis Kaasa on pikemalt (no vähemalt 2-3 päeva) kodunt ära ja kogu majapidamine nagunii minu õlgadel. vot siis tunnen, et nüüd kohe pean hüper-super-ekstra-tubli üksikema-supernaine olema ja võtan mõnikord teha ka need tegemised, mis üldse hädavajalikud ei ole või mis kannataksid rahumeeli oodata, kuniks peremees kodus tagasi.

 

möödunud nädalavahetus oli just üks nendest hetkedest, kui tubli olin, sest Kallis Kaasa oli kaks ööd-päeva krõbekülmas metsas suurõppusel 'Orkaan' ja meie lastega kodused. panen seekord iseendale meenutuseks must-valgel kirja, mis ma siis ära toimetasin, et kui jälle mitte-midagi-viitsimise tunne peal, siis hea vaadata, et jõuan küll, kui tahan :)

niisiis: 

* toa-ahi köetud

* hoov ja väravatagune lumest puhtaks lükatud

* elamine koristatud

* pesu pestud (3 masinatäit) ja puhas pesu kappidesse laiali jagatud

* lastega koos metsast kuusk toodud

* saunapuud saetud

* sauna kaks ahju köetud ja Kalli Kaasa metsast jõudmise ajaks leil kuum

* pirukad küpsetatud

no ja lisaks sai mõlema lapsega linnas üks ostlemise-tuur tehtud, et talveriiete ja -jalatsite varu täiendada, sest eelmise aasta asjad on ju lootusetult väikesed (jälle!). kuna teismelistega koos sobiva tulemuseni (loe: laps on nõus kandma ja lapsevanema rahakotis ei haiguta auk) jõudmine on üsna närvesööv, siis kahe lapsega korraga ma selliseid osturetki enam ette võtta ei jaksa, sest poest-poodi sõitmisele, otsimisele, võrdlemisele, proovimisele ja valimisele kulub uskumatu aeg. nii et ühe lapsega ühel päeval paar tundi ja teise lapsega teisel päeval paar tundi.

seega pühapäeva õhtuks, kui lõpuks saunas käidud ja perele laud kaetud, tundsin, et nüüd on tubli olemisest selleks korraks küll ja võin ennast taaskord diivanil kerra tõmmata ja lihtsalt olla. kuuse ehtimine jääb järgmiseks päevaks.