puhkus!

nii ongi - puhkus nagu olema peab! eelkõige muidugi lõpuks teoks saanud päikesepuhkus kogu perega, mis tänaseks küll juba selja taga, aga mis oli super mõnus! ma ei uskunud veel ka Türgis lennukist välja astudes, et see päriselt ka õnnestus, sest võimalusi, miks ei oleks võinud õnnestuda, oli ju rohkem kui üks - keegi haigestub, piirangud karmistuvad, reisida ei lubata jne. õnneks midagi sellist ei toimunud ja saime vahetult enne laste sügisvaheaja algust soojamaareisi ette võtta. 

ja soe oli seal tõesti, võib isegi öelda, et soojem, kui ühelgi meie päikesereisil varem. juba kella 10st olime tavaliselt mere ääres peesitamas ja päikese käes oli temperatuur ikka püsivalt üle +30 kraadi. ja just seda me otsima olimegi läinud - soojus, päike, võimalus lebotada ja mitte midagi teha. 

no natukene ikka tegime ka - käisime lähedalasuvas rahvuspargis Göynük'i kanjonis, mis jättis vapustava mulje! kuigi piltide peal see isegi ei paista nii võimas, siis minul võttis ikka pea pööritama ja jala värisema, kui neid mägesid, järske kaljuseinu ja kõrgeid tippe enda ümber nägin. üliäge! 

lisaks uudistasime Kalli Kaasaga ka kohalikku elu-olu, nagu ikka kaugetele maadele sattudes teinud oleme ja ka see oli elamus omaette - väikesed majad, suured mandariinipuude aiad, lopsaka looduse kontrastide virr-varr. üldmulje Türgist on igaljuhul väga positiivne - soe, võrdlemisi puhas ja inimesed on sõbralikud, aga mitte pealetükkivad (võrreldes nt Egiptusega). sain taaskord kinnitust, et selliseks lastega koos perepuhkuseks soojal maal on kõik-hinnas pakett parim võimalik valik - süüa, snäkke, juua ja meelelahutust on kogu aeg ja igale maitsele ning pereema saab südametunnistuspiinadeta jalad seinale (loe: päevitustoolile) visata. väga rahul :) kõige selle juures tuleb muidugi öelda suured tänusõnad armsale emale, kes võttis vaevaks tulla meie koeravanakest ja kodumaja hoidma ning tänu kellele me üldse nädalaks ära sõita saime. aitäh Sulle!❤

nüüd siis juba pea nädalajagu päevi sügiseses Eestis tagasi ja õnneks oli mul oidu puhkust veidi pikemalt planeerida, et sellest väsitavast mittemidagitegemisest kuuma päikese all  ennast ikka kodus korralikult välja puhata :p õnneks on ka siinmail päris soe ja mõnus sügis, kuigi kalender näitab juba novembrikuud, nii et tagasitulek reaalsusesse ei olnud üleliia šokeeriv. ja eriti mõnus on minu jaoks see, et meie väike majake (mis tegelikult ei olegi enam niiväga väike) on peale uue katuse peale saamist kordades soojapidavam võrreldes varasemaga. minusuguse külmavarese jaoks on see ikka täiesti uskumatu, et november on käes, aga endiselt on meil kõik aknad vähemalt õhutus-asendis, kui mitte päris pärani lahti, õhksoojuspump ei pea 24/7 huugama ja ahju kütmise järel on toas korralik troopika. oi mulle meeldib, kui on soe! loodetavasti jätkub see mõnus toasoojus ka siis, kui õues reaalselt miinuskraadid, sest siiamaani on ju meie kodumaja alates sellest hetkest, kui välistemperatuur langeb allapoole -10 kraadi, keeldunud soe olemast, aga vähemalt praeguse põhjal pole põhjust kahelda, et sellel aastal tuleb talv teisiti :)

kuigi minul veel puhkus kestab, siis lastel algas sügisese vaheaja järel taaskord kooliaeg ja kuigi õppeaasta alguses kinnitati valitsuse poolt, et distantsõpet välditakse viimase võimaluseni, on reaalsus paraku see, et üle Eesti on mitmed koolid, sh ka Pärnu linna koolid nädala algusest kõik kaugõppel. nojah, mis siis ikka, hingame sügavalt sisse ja püüame rahu säilitada ja taaskord meelde tuletada, kuidas see elukorraldus käis. laste elu kergemaks tegemiseks küsisin seekord koolist kaks sülearvutit koju, et tehniline võimekus toetaks sujuvat õppekorraldust, sest mis siin salata - kodused läpakad on nii ajast ja arust, et nt KD tegi viimasel kaugõppe perioodil kõik tunnid telefoni abil (mis mõju silmadele, eksole?!?) ja Piiga oli tihtipeale tunni alguses pisarates, kui arvutis vajalik programm taaskord kokku jooksis. nüüd on vähemalt IT-osas kõik sujunud ja õnneks on meie lapsed nii tublid ja iseseisvad, et väga palju lapsevanemate sekkumist kodus õppimise ajal vaja ei ole. isegi sooja lõunasöögi teeb KD endale ja õele 15-minutilise vahetunni jooksul ise valmis - nii tubli!

ja mõned eriti ägedad super suurepärased uudised siia lõppu - kaks uut kodu, peagi kaks uut ilmakodanikku ja seega kümnekordsed vanavanemad! mul on kõigi asjaosaliste pärast nii hea meel😍