arvad, et teed vaikselt oma tööd ja saad kenasti hakkama ja ega kellelgi Sinuga väga asja ei ole. või noh, on nendel, kellesse Sinu töö igapäevaselt puutub.
ja siis esitad lahkumisavalduse ja järsku läheb lahti selline torm, et hoia ja keela! nojah, ma olin loomulikult teadlik, et meie oma majas tekitab minu lahkumisotsus vastukaja ja küsimusi ja ehmatust ja natuke ka šokki. aga ma tõesti ei olnud valmis selleks, kui palju sõnumeid, kõnesid ja tagasisidet tuleb minu otsuse peale nii valdkonna partneritelt kui lihtsalt inimestelt, kellega senise töise teekonna jooksul on kokkupuudet olnud, kui see otsus avalikuks läks. ja just positiivset tagasisidet - et olen nii õige inimene õigel kohal, et teen suurepärast tööd, et olen väga hea kolleeg, et olen parim osakonnajuhataja üldse... huuhh, emotsioonidetulv ei taha lõppeda!
esmased pisarad minekukurbusest on nutetud ja viimaseid vestlusi sel' teemal olen saanud juba rahulikult pidada. esmane hämming positiivse ja toetava tagasiside laviinist on ka settinud ning hinges on soe ja hea tunne imelistest inimestest minu ümber. uue ametikoha paberimajandus on korraldatud ja esimesene töine kohtuminegi juba kokku lepitud. elu läheb edasi.
väga põnev saab olema :)
No comments:
Post a Comment