hingetõmbepaus

nädal puhkust on kohe-kohe möödas ja oi kuidas seda vaja oli. on saanud veidi hinge tõmmata töisest virr-varrist, on saanud kalli perega aega veeta, on saanud lihtsalt olla...

esmalt EV100 tähistamine lapsepõlvekodus, õues pakane paukumas, aga toas soe ja õdus olemine. kuigi presidendi vastuvõtust suurt muljet ei jäänud, ei kõnest, ei kontserdist, ei kätlemisest, siis tunne armsa pere seltsis oli täiesti eriline - ikkagi sada aastat oma riiki!

kuigi ilmad olid tõesti karmilt karged, sai lastega siiski iga päev nii kelgumäel kui niisama õues käidud ja mõnuga talvest rõõmu tuntud. ühel õhtupoolikul, kui poja minuga kõnnitiirule kaasa viitsis tulla, õnnestus meil eemal tee peal koguni nelja metskitse korraga näha - elamus missugune, nii lapsele kui mulle. kuna õues paukus korralik pakane, siis mobiiltelefoni kaamera minuga erilist koostööd ei teinud, aga üks udune pilt 'metsiku loodusega' silmast-silma kohtumisest õnnestus siiski saada. seega meenutuseks siiagi peitepilt "leia pildilt neli kitse" :)

koju tagasi jõudes oli hea meel tõdeda, et talvekülm ei olnud maja hullupööra maha jahutanud ning tarvitusele võetud külmavastased abinõud olid ennast igati õigustanud - saunas oli vesi lahti ja toatemperatuur sai juba samaks õhtuks täiesti elamiskõlblikuks. mida oli hea teada, sest juba järgmisel pärastlõunal jätsime ju ema maja ja koera hoidma ning siirdusime Kalli Kaasa ema ja õe perega ülemerekruiisile. oli hea teada, et minu ema sai jääda mõistlikult sooja majja ja ei pidanud muretsema erinevate torude võimaliku külmumise pärast.

kruiis oli tore, nagu alati. lapsed nautisid kogu reisi täiel rinnal, möllates korralikult nii laeva mängutoas,

olles elevil taaskordsest metroosõidust ja saades lõpuks ometi Junibackenisse, kuhu kahel eelmisel kruiisil põhjusel või teisel polnud õnnestunud sisse saada.

kuna oleme lastega päris palju nii Lindgreni kui teiste Rootsi lastekirjanike raamatuid lugenud, siis oli meie põngerjatele äratundmisrõõmu raamatukangelastega kohtumisest piisavalt. eriti äge oli loomulikult rongisõit läbi erinevate juttude, kus nn vagunis istudes sai sõna otseses mõttes sõita läbi raamatust tuttavate stseenide, mis olid väga detailitäpselt ja tõetruult loodud - Vahtramäe Emil ja Karlsson ja röövlitütar Ronja ja vennad Lõvisüdamed...

lisaks käisime taaskord ka Aquaria veemuuseumis, mis tundus eelmise korraga võrreldes kuidagi väiksem, aga oli sellegipoolest vahva ja uudistamistväärt.

kuigi ka ülemerepealinnas olid ilmaolud täitsa talvised, tulime sadamasse tagasi jalutades ja tundsime rõõmu kargest ilmast ja värskest õhust. laeval pakutud meeleahutusprogramm oli kantud EV100 meeleoludest ja oli väga vahva rahvuslikus võtmes kabaree-etendus, mida isegi lapsed huviga jälgisid. kokkuvõttes oli üks ütlemata tore äraolemine armsate sugulaste seltsis.

kuna miinuskraadid on veidi järele andnud, aga imeline talv püsib, siis käisime tänagi lastega lund ja päikest nautimas, sedakorda vahelduseks Rannapargis. müttamist-turnimist kõrkjate vahel ja luidetel jagus lastel pea paariks tunniks, mina püüdsin samal ajal esimesi kevadisi päikesekiiri põskedele ja ninaotsa. Kallis Kaasa seekord kaasas ei olnud, sest tema suuskas Raeküla metsade vahel, sportlik nagu ta on.

homme veel üks puhkamise päev ja siis tagasi tööle. tegelikult ei tahaks, sest igasuguseid jamasid on ikka veel kaugelt rohkem kui laabumisi, aga noh, püüan hakkama saada.

PS. aprilli lõpus läheme Gruusiasse, koos Kalli Kaasaga. ehk et ta tuli kammerkoori laulma! jah, ainult selle Gruusia-projekti ajaks, mille repertuaaris on puhtalt folkloor, aga nii äge ikkagi! :)