ma olen täiesti nõus oma 6-aastase pojaga, kes avaldas täna hommikul arvamust, et ta ei taha lasteaeda minna. ma ka ei tahtnud täna tööle tulla ja oleks võtnud veel vähemalt 7 päeva nädalavahetust - sellist, nagu möödunud laupäev ja pühapäev olid - suurepärast!
laupäeval toimus Pärnu päev ja üle linna oli erinevaid üritusi igale maitsele. kuna mina pidin ühe tööalase projektiga seoses olema keskpäevast alates kolm tundi Loodusmajas, siis tulid sinna tunnikeseks ka Kallis Kaasa ja lapsed, kes said vaadata planetaariumi programmi, tutvuda lemmikloomanurgaga ja uudistada erinevate kliimavöötmete taimi. lastel oli tore, Kaasal vist ka päris huvitav.
seejärel pakkisime ennast kokku ja suundusime täitma laste ammust unistust - läksime kogu perega veeparki! vaatamata asjaolule, et Pärnu on ju tuntud spa-linn, ei ole me lastega koos seni veel üheski veemaailmas käinud, sest ilmsegelt olen mina liiga kanaema ja ei ole lihtsalt julenud. arvestades aga seda, et Piiga on nagunii sündinud hüljes ja ka KD on juba teist suve rannamõnusid täiega nautinud, võtsime selle käigu siis lõpuks ette ja veetsime laupäeva pärastlõuna Viiking Saaga veekekuses.
lapsed möllasid täiega, nautisid iga hetke ja oleksid ilmselt sinna jäänudki, kui oleks vaid võimalust olnud. lapsevanemate jaoks tähendas see kahte tundi totaalset tähelepanu ja jälgimist ning kogu aeg silmadega laste küljes kinni olemist (nad ju iseseisvalt veel ei uju ja abivahendid à la ujumisrõngas pole kunagi 100% kindlad), aga laste rõõmu nimel polnudki see väga närvesööv. ühtegi sauna ja lebotamise võimalust me muidugi uudistada-proovida ei saanud, sest lapsed saunadest ei hoolinud ja nende jaoks oli tõmbenumbriks ikkagi bassein seal olevate erinevate atraktsioonidega, aga eks niisama nautlemiseks on meil Kalli Kaasaga ju omad spa-nädalalõpud ja seekordne üritus oligi puhtalt laste jaoks. ja oli vahva!
pühapäev algas traditsiooniliste Kalli Kaasa küpsetatud imemaitsvate pannkookidega, misjärel lubas päikseline kevadilm õues õunapuude kevadise lõikuse ära lõpetada ja murugi rehaga üle käia. Piiga tundis samal ajal rõõmu õues mängimisest, Kaasa võttis poja kaasa ja nemad suundusid ratastel linna, esmalt ehituspoodi ja seejärel niisama rattasõitu nautima, tehes lõpuks kokku ligi 20km ringi. 6-aastase kohta on see ju suurepärane tulemus ja loomulikult kiitsime KD-i ohtralt. pärastlõunal ootas Piigat ees lasteaiakaaslase sünnipäevapidu ja kui olin ta linna peole viinud, suundusime ülejäänud perega taas sportlikult aega veetma. sedakorda siis Kallis Kaasa jooksutrenni tegema ja meie pojaga ratastel saatemeeskonnaks. kilomeetreid kogunes kümmekond, mis meie tubli poja jaoks tegi päevaseks kilometraažiks ratta seljas kokku ligi 30km! ta on lihtsalt nii tubli! eriti tegi rõõmu fakt, et kuigi hetkel, kui issi taaskord rattasõidu-idee välja käis, oli poja ninapidi arvutimängus (kompensatsioonina selle eest, et Piiga sai peole ja tema seekord mitte), oli ta nõus kohe tahvli ratta vastu vahetama ja õue sõitma tulema. ometi oli tal ju pikk sõit vaid mõned tunnid varem tehtud. nii hea meel, et füüsiline liikumine ja ema-isaga koos olemine on siiski tähtsam kui virtuaalmaailm. selle eest olen tänulik.
ehk suurepärase nädalavahetuse kokkuvõte - päike, liikumine, vesi, rattasõit, aiatööd ja kvaliteetaeg perega. parim!
No comments:
Post a Comment