aastakese vanem

sel' aastal kohe ei olnud sellist tunnet, et oleks tahtnud sugulased-sõbrad sünnipäeva puhul kokku kutsuda ja suures ringis tähistada. mis iseenesest on kummaline, sest olen sellest ju siiamaani alati rõõmu tundnud. aga no vot seekord oli teisiti ja seetõttu otsustasingi hoopis kodunt ära minna ja koos perega lapsepõlvemaale "põgeneda".

väga mõnus nädalavahetus oli maal - niisama lihtsalt olla, veidi sportlikult liigutada, lastega jalutada, sünnipäevahommikuks kook küpsetada ja väga vaikselt seda uut eluaastat alustada. järgmisel aastal tuleb vist kogukondlaste survele ikkagi järgi anda ja suurem pidu korraldada, mistõttu oligi täitsa paras vahelduseks ilma peota toimetada.

kuigi nojah - päris ilma tähistamata ju ikkagi ei saanud, sest sõbrad M. ja D. tulid õige päeva  õhtul lihtsalt külla ja õnne soovima (ei-ei, mitte sünnipäevale :) ) ja töö juures kolleegidele tegin ka väikese lõunalaua, sest nii on meil kombeks. minu rõõmuks jäid õnnesoovid ja kallistused ja lilleaed...

ja Kallilt Kaasalt ka imeline kink, mis aitab mul veel parem ja aktiivsem ja ilusam inimene olla ;)

ps. sel' sünnipäeval on elu tõesti nagu lill - kontorilaual ajas sünnipäevaks õied välja jõulukaktus ja köögiaknal hakkas õitsema paar aastat oma aega oodanud jõulutäht! misiganes see jõulude teema tähendab, aga uus aasta tuleb ilmselgelt hea! :)