laatsaret

teine nädal juba haiguslehel, sest lisaks pojale haigestus ka Piiga. kui poisil sai lõpuks diagnoositud põskkoopa-põletik ja selle raviks AB määratud, mis lapse enesetunde hoobilt paremaks tegi, siis Piigat tabas pühapäeval kõrge palavik (üle 38), mis esmaspäevaks veel kõrgemaks keris (isegi 39), nii et plaanist sel' nädalal tööle tagasi minna ei tulnud midagi välja. õnneks küll tõmbas Piiga palavik paari päevaga tagasi ja ka poja enesetunne on AB-ravi tõttu täitsa ok, aga väikesed ninad jooksevad võidu tatti nagu kevadised mahlakased, nii et päris lõppenuks seda laatsaretti veel pidada ei saa.

homme arstide külastus - esmalt perearstile, kust kardetavasti midagi asjalikku ei kuule ja seejärel pojaga anestesioloogile, et enne op-i vajalikud uuringud/analüüsid teha. ainuke soov hetkel, et kutt op-i ajaks nii piisavalt terve oleks, et saaks lõikuse ära teha ja siis jääb lootus, et kogu see tati ja peavalude ja sagedaste haigestumiste karusell ka hoo maha võtab. kaks nädalalt veel vastu pidada.

kui kogu see haiguste trall välja arvata, siis on kodusolemine ju täitsa mõnus olnud - pikad hommikud voodis, töistest tegemistest eemal olemine (va eilne päev, mis suuresti tööasju korraldades möödus ja seetõttu üsna närviline ja vastik päev oli), koos lastega toimetamine ja erinevate ettevõtmiste väljamõtlemine, et kahel aktiivsel tegelasel nelja seina vahel üleliia igavaks ei läheks olemine, sest õue pole ju mõtet minna - hall ja rõske ja märg ja porine ja kamaluga pisikuid-batsille iga nurga taga ootamas. nii me siis oleme joonistanud ja maalinud ja meisterdanud ja raamatut lugenud ja googlemaps'i abil reisimas käinud ja internetiavarustest erinevaid loomi uurinud ja vahel sekka loomulikult multikaid ka vaadanud. kohati on täitsa kahju vaadata, kuidas lapsed tunnevad täiega puudust mürgeldamisest ja jooksmisest ja turnimisest, aga meie pisike kodu seda üldse kohe ei võimalda. ehk järgmisel nädalal lasteaias on jälle võimalus liikumistunnis ja pojal ka jalkatrennis ennast täiega tühjaks mürgeldada.

kui haigused asja ära ei riku, tuleb eesootav nv tegus - laupäeval mul pikk päev kontserdimajas proovis , Kallis Kaasa võtab lapsed ja käib KD-i spordiklassi kehalistel katsetel (jah, mingit eliitkooli me taga ei aja, aga kool, kuhu sügisel kõige tõenäolisemalt vallaelanikena oma lapse linnas panna saame, teeb spordiklassi eel-katsed) ning pühapäeval veidi sõbrapäeva tähistamist heade sõprade prk K. juures ning minul seejärel kontserdimajas (loodetavasti) meeleolukas kontsert.

uus nädala algab ehk taaskord tavarütmis, kus kõik asjaosalised kas lasteaeda v tööle suunduvad ja liigagi pikaks veninud laatsaret lõpuks ometi otsa leiab.