hakkab läbi saama

põhimõtteliselt on jõuludest alates keegi rohkem või vähem haige olnud. see teeb siis kaks kuud. kaugelt liiga palju... õnneks hakkab vist selleks korraks ühele poole saame, ma vähemalt südamest loodan.

Piiga kopsupõletik ja kõrvapõletik on õige ravi abil jõudsalt taandunud, laps on elurõõmus nagu meie tulesäde ikka ja jääb vaid loota, et nädala lõpus ees ootav arstidel käik (nii kõrvaarsti kui lastearsti juurde) kinnitab silmale nähtavat - haigus on möödas.
KD-i adenoidide operatsioon läks kenasti ja komplikatsioonideta, paar päeva möödus pehmema ja vedelama toidu dieedil, narkoosi järelmõjudena avaldus vist mõningane jäsemete "suremine", aga ei muud, nii et ka selle lapse võiks minu hinnangul terveks tunnistada.
täna konsulteerin perearstiga ja loodan saada ametliku loa lapsed homsest taas tavarutiini e lasteaeda suunata ja ise samuti uuest kuust taas 100% töörindel olla. kui nüüd eelmisele kuule tagasi vaadata, siis sain tööl olla täpselt ühe! nädala, muu aja olin ühe või teise lapsega haiguslehel. masendav...

õnneks on tänased meeleolud hoopis helgemad, sest väljas paistab päike, linnud lõugavad kõrvulukustavalt, lumi sulab solinal ja õhk on täiesti kevadine. lapsed möllavad õues mängida ja ema saab rahulikult oma mõtteid siin arvuti taga kirja panna. mõnes mõttes saab päris raske olema see töörutiini tagasi lülitumine, sest tegelikult on ju kodus ka päris tore olla. isegi väga tore. kui vaid koduperenaise amet arveid maksaks ja toidu lauale tooks... nojah, eks ma siis tegelen täna psühholoogilise ümberhäälestamisega täiskohaga koduperenaisest täiskohaga osakonna juhatajaks.

nädalavahetus oli tore. käisime perega Soomaal Riisa rabarajal, kaks ja pool tundi kadus täiesti märkamatult, lapsed said põsed punetama ja kõik see pere kopsud värsket õhtu täis.

Piiga kippus ligi 5km rajal küll pisut väsima, aga õnneks suutsin leida piisavalt motivaatoreid, mis tedagi raja lõpuni liikumas hoidsid, nii et lõpp-kokkuvõttes oli täiega tore. Kallis Kaasa ja poja olid lumme peitunud laudrajal tõelised maadeavastajad ja teerajajad, sumpasid nii rajal kui osaliselt selle kõrval ja vähemalt taganttulijate vaatepunktist nähtuna tundsid mõlemad mehed ennast suurepäraselt. ma armastan oma peret, väga väga.