tempo tempo

viimased paar nädalat on olnud töö juures hullumeelse tempoga. üks asi ajab teist taga, miljon pisiasja on vaja meeles pidada, dokumente ette valmistada, koosolekutel osaleda ... õnneks hakkab tasapisi ära kaduma see nn kaaluta olek, kus pind kippus jalge alt kaduma ja kuidagi väga paksu udu sees olemise tunne oli... (või kuidas iganes seda arusaamatut enesetunnet kirjeldada).

ülesanded, mida vaja teha, on õnneks täpsed ja konkreetsed ja kui vähegi suudab kõik asjad meeles pidada, siis saab täitsa hakkama. järgmise aasta eelarve eelnõu on esitatud, esimest korda toimuva valdkonna tunnustusürituse kondikava ja peamised kokkulepped paigas ning tarkvara vahetamisega kaasnenud tõrked ja jamad arvutiga ka peaaegu ületatud.

suure küsimärgina on aga õhus rippumas osakonna töötajate teema, sest taaskord on üks kolleeg uusi väljakutseid läinud alistama ja on väga suur tõenäosus, et talle järgnevad veel nii mõnedki head spetsialistid. on ikka täiega nöök, kui riik loob uue süsteemi, mis osaliselt dubleerib olemasolevat ja kuhu häid spetsialiste leitakse ikka tänaste tublide töötajate hulgast. kelleks siis antud juhul on osakonna väga head töötajad. võib juhtuda, et kuu aja pärast olen olukorras, kus üks valdkond on inimestest tühjaks jooksnud ja seda põhjusel, et riigi loodavas uues süsteemis on oluliselt väiksem koormus, vähem stressi ja märgatavalt suurem palk. peaks ju lausa rumal olema, et võimalust mitte kasutada. nii ei saagi ma oma inimestele pahaks panna, et nad rikkalikematele marjamaadele suunduvad, aga nii pagana raske on leida häid spetsialiste tühjaks jäänud/jäävaid kohti täitma...

samas on praktika näidanud, et asendamatuid inimesi ei ole ja küllap saab ka sellest murest üle, aga väga kahju on ikkagi.

täna sõidame üle pika aja maale (kujuures täiesti etteplaneerimata ja äkitsi tulnud mõtte ajel) - nii mõnus! ja pisut rohkem kui kuu aja pärast ootab ees traditsiooniline hilissügisene nädalavahetus ainult mulle ja Kallile Kaasale - on, mida oodata!

ps. töörabamisega seonduvalt asjakohane mõttekild pojalt, kes ühel esmaspäevahommikul unisena voodist välja ronides küsis: emme, kas sa tahaksid ka mõnikord, et tööpäevi üldse ei olekski? ja et sa oleksid rikas? :)