KD oli täna minuga töö juures kaasas, kuna köha ei lasknud lasteaeda minna. pärastlõunal pargis jalutades möödusime pingil magavast jalutust mehest, kellel paks vatitekk üle tõmmatud ja ratastool sealsamas pingi kõrval. tagasi jalutades möödusime pingist teist korda, jalutu küünitas ennast pisut püsti ja palus mind maas olevat suitsukoni talle anda. keeldusin, sest jalutule koni korjamine ei ole minu teema ja pealegi tegemist mehega, kelle tausta ja olukorda ma töö tõttu tean ja kellele mul seetõttu väga raske kaasa on tunda.
pisut hiljem küsis KD, kas see mees seal pingil on väga vaene? selgitasin siis pisut, et missorti inimesega tegu ja miks ta sellisesse olukorda sattunud on ning miks mõnikord ei saa isegi sõbrad või lihtsalt lahked inimesed aidata. rääkisin nii alkoholist kui suitsetamisest (vastuseks poisi küsimusele: mis see koni on?) ja sellest, et nii ei ole hea elada.
veel pisut hiljem teatas KD: kui ma suureks kasvan, siis ei joo ma kunagi alkoholi ja ei tee suitsu ja olen lahke mees ja poest ei osta asju ainult endale, vaid oma perele ka. /mõtlikult/ kui mul muidugi on selleks ajaks pere. sest abiellumisega võib olla natukene keeruline, sest need inimesed, kes tänaval jalutavad, on juba üsna paljud abielus ja nii on endale raske naist leida.
väike filosoof :)
No comments:
Post a Comment