puhkus

meie hilis-sügisene minipuhkus Kalli Kaasaga, seekord Pühajärve kaldail, oli suurepärane! tavapärase hotellitoa asemel ootas meid hoopis luksuslik külaliskorter - kaasaegne sisustus, kõik vajaminev privaatseks äraolemiseks ....

seekord ei panustanud me spa-hoolitsustele või veeprotseduuridele, vaid võtsime lihtsalt aega koosolemiseks ja puhkamiseks - jalutuskäik Pühajärve ääres, maitsev õhtusöök restoranis, privaatsete hommikusöökide nautimine oma luksuskorteris - ehhh, see oli lihtsalt nii mõnus!

tagasi vanematekoju jõudes, kuhu lapsed hoida jätsime, ootas ehmatav "üllatus" - Piigal oli eelmisel päeval pea terve päev kõrge palavik (üle 39,5) olnud, mis meie tagasijõudmise ajaks küll õnneks möödas oli. nii armas oli emast, et ta ei hakanud meile helistama, vaid võttis rohuga lapsel palaviku maha ja kuna hullemaks ei läinud, siis arvas, et mis ta paneb meid niisama oma kõnega muretsema. loomulikult ei oleks ma pooltki nii rahulikult saanud meie koosolemise-nädalavahetust nautinud, kui oleksin teadnud, et Piiga haige on, samas poleks ma ju kuidagi saanud ka aidata ning ega minu kohaleminek ja selletõttu puhkuse katkestamine poleks ka miskitmoodi tüdruku paranemisele kaasa aidanud. nojah, seega saime meie puhata ja ema veidi tõbist last tohterdada, aga ei midagi ülemäära hullu.

koju jõudes tundus kõik kõige paremas korras ja olime valmis lapsed järgmisel hommikul lasteaeda viima, et paar päeva kodus veel kahekesi Kalli Kaasaga puhkuse jätkumist nautida, kui öösel tõusis pojal palavik, mis hommikuks oli nähtav kraadiklaasi näiduna 39,6. seega tavapärane asjade käik - puhkus tähendab meie peres seda, et keegi jääb haigeks. võisin vaid taaskord tänulik olla, et polnud vaja hakata tööasju ja haige lapsega kodusolemist kombineerima ning nii me siis kogu perega ühe lisa puhkuse/haiguspäeva saime. õnneks on ka poja haigus tähendanud 24-tunnist palavikku, ei enamat, nii et enne nädala lõppu saab ta siiski taaskord lasteaeda.

ja siis ongi puhkus läbi.