kiire elu

tänasest algas ametlikult puhkus. sellele eelnenud 6 päeva on olnud pehmelt öeldes hirmkiire, kusjuures tavapärasel kontritööl pole osalenudki....

* neljapäeval-reedel viibisin Tartus valdkonna aastakonverentsil, sõit tööandja väikebussiga sinna ja tagasi, mina roolis;
* laupäeval kogu perega Kalli Kaasa vanaisa 87-nda sünnipäeva tähistamisel Paides, tagasi sõites olin mina roolis;
* pühapäeval peaaegu pool päeva linnas kooriproovis;
* esmaspäeval-teisipäeval Rootsis Södertäljes kolleegide tööga tutvumas, kohaleminek lennukiga ehk et esmaspäeva varahommikul tööandja autoga pealinna lennujaama ja teisipäeva õhtul tagasi, taaskord mina roolis.

huuhhhh, täna oleks tahtnud ainult voodis lebotada ja kõiksugu väsimust välja puhata, aga polnud võimalus - hommikul osalesin Piiga rühmas õppetegevuses, siis töö juures paar toimetust lõppenud välislähetuse ja alanud puhkusega seoses, kiire poeskäik, kodus ettevalmistused õhtusöögiks ja siis lasteaia hoolekogu koosolekule, mis lõppes õnneks just õigel ajal, et jõuda õhtusöögi valmistamise ajaks koju tagaasi.

homme õhtul ootab ees isadepäeva pidu poja rühmas (Piiga rühmas oli pidu esmaspäeval ja kuigi ma seal kohal olla ei saanud, siis Kallis Kaasa filmis ja tegi pilti, nii et sain ka sellest veidi osa) ja reede hommikul võtame suuna lõunaosariikidesse, et anda lapsed Ama-Asa hoolde ja võtta ise koos Kalli Kaasaga aeg maha sügiseseks spa-lõõgastuseks.

seekord tunnen, et eelkõige on selle lõõgastuse ära teeninud minu kallis abikaasa, kes on viimastel aegadel olnud rohkem koduperemees ja superisa kui mina koduperenaine ja armastav ema, sest erinevatel põhjustel olen ma rohkem kodust ära kui kodus olnud, mistõttu koduse elu koorem on suures osas just Kalli Kaasa õlgadel olnud. kui püüan ette kujutada, kuidas mina toime tuleksin, kui peaksin ÜKSI kantseldama kahte last, korraldama nad hommikul lasteaeda ja õhtul koju ning lisaks nt niitma muru, kütma ahju, tegema saunapuid  - ehk et kolme viimasena nimetatu osas toimetama tavapäraste Kaasa ülesannetega, millega ma vajadusel hakkama saan, aga mida ma enamasti siiski tegema ei pea, täpselt nagu söögitegemine ja nõudepesemine, millega Kallis Kaasa tavapäraselt ei tegele, aga millega ta viimasel ajal on pidanud väga palju kokku puutuma - siis arvan, et küllap ma saaks ka hakkama, aga eks see oleks pisut kurnav ja väsitav. minu mees on kogu selle olude sunnil tema õlgadele langenud koormaga suurepäraselt ja nurisemata hakkama saanud ning ma imetlen teda säravate silmadega, sest jah, olen taaskord väga kindel, et minu Kallis Kaasa on maailma parim mees, abikaasa ja isa!