kevadpuhkus

oli ainuõige otsus tulla selleks nädalaks, kui Kallis Kaasa õpib ja harjutab Kevadtormil luuramist, koos lastega lapsepõlvekoju. hoopis vähem stressi (kuigi seda jagub piisavalt), lastel võimalus vanavanematega koos aega veeta, kohalikus metsas vabalt ringi joosta ja suurel külakiigel kõikumist nautida. ei mingit hommikust kella peale tormamist ja õhtust logistilist ülesannet kahe lapse, kahe teineteises 10km kaugusel asuva lasteaia, poeskäigu ja normaalsel ajal kojujõudmisega. ilm muutub järjest suvisemaks ja olemine on mõnus.

kuigi igatsus Kalli Kaasa järele hakkab järjest enam ligi hiilima ja päris mitu tundi puhkusest on kulunud ka tööasjade toimetamiseks, on ikkagi väga lõõgastav olnud. poolteist kuud veel ja siis ootab juba pikk suvine puhkus. koos Kalli Kaasaga!