töistest toimetamistest

jõulujutule lisaks veidi töiseid heietusi ka, sest kaks väga olulist (vähemalt minu enda jaoks) sündmust on toimunud.

esiteks hakkab vist lõpule jõudma minu nn ristiretk ühe probleemse töötajaga seoses ja lahendus on selline, mida esialgu kõigi asjaolude valguses isegi loota ei osanud. nimelt on konkreetne isik nõus peale minupoolset mõningast selgitust ja motiveerimist ise ära minema ja minu hinnangul on see parim võimalikest lahendustest! tööandja maksab talle küll hüvitist ka, mis kõiki tema korraldatud probleeme ja segadusi arvestades ei oleks muidugi üldse põhjendatud, aga kuna see annab võimaluse tööleping veel selle aasta sees lõpetada, siis veidi peale maksta, et kiirelt ja valutult jamad ära lõpetada, on minu hinngnul üsna mõistlik hind.

teiseks tegin midagi oma parema äranägemis ja tundmise järgi, riskides sellega küll tööandja võimaliku pahameelega ja sellest sain enda sisse nii hea tunde! kuna on ju pühade aeg ja töötajad ootavad ka tööandja poolt sellekohast meelespidamist (eriti arvestades, et viimasel neljal aastal pole raskete aegade tõttu mingit preemiat olnud ja sellel aastal on ju ometi asjad tõusuteel), siis tegin oma kõrgeimale ülemusel esmalt kirjaliku pöördumise ettepanekuga alluvaid tunnustada ning seejärel käisin temaga ka isiklikult vestlemas. no tõesti oli hea tunne oma inimeste eest seista, kuigi positiivset tulemust pole vist väga loota... ülemus ise ütles ka, et hindab minu avameelsust ja seda oli päris hea kuulda.

raha küsimine on ju alati selline kahe otsaga asi, lihtsam on vait olla ja teemat mitte tõstatada, aga seekord tundsin, et kui isegi avalikkuses on välja hõigatud, et meil läheb hästi ja on olnud hea aasta, siis miks mitte selle eest ka pisukest tunnustamist küsida? sest kui keegi suud lahti ei tee, siis jääbki suurtele ülemustele mulje, et kõik on hästi, kõik on rahul sellega, mis on ja keegi ei ootagi midagi. no vähemalt sain ma omalt poolt väga selgelt välja öelda, mida inimesed ootavad ja miks kasvõi pisikenegi jõulupreemia töötajate jaoks niiväga oluline on. ja isegi kui seda preemiat reaalselt siiski ei tule (mis võib üsna tõenäoline olla, sest ülemuse põhimõtted on lihtsalt nii jäigad), siis vähemalt olen ma teinud kõik endast oleneva... jah, võin endale öelda küll, et olen tubli! :)