teine advent

paar tundi tagasi, istudes meie pere söögilaua taga, millel aurasid ja levitasid suurepärast lõhna koos lastega küpsetatud just ahjust võetud piparkoogid, plaadimasinas mängis sellel jõuluajal esimest korda jõululaulude plaat, selja taga diivanil istus Kallis Kaasa ja üle laua vaatasid mulle vastu minu oma põngerjate kaks paari säravaid silmi, tuli klomp kurku... sest see oligi see jõuluootuseidüll, mis minu jaoks on kuskilt täpselt fikseerimata hetkest kuhugi alateadvusesse talletunud.

mis siis, et see pisarateni liigutanud hetk kestis tõesti vaid paar sekundit, kuna laste jaoks ei tähenda jõululaulud ja jõulutunne ja ahjust võetud piparkoogid sugugi vaikselt laua ääres istumist ja heldimist, mistõttu pidin ma selle klombi kiirelt alla neelama ja laste peale käratama, et laua ääres istutakse vaikselt ja rahulikult! ehhh, ikkagi oli nii armas...

ja lumi on maha tulnud ja ões ei ole enam kott-pime ja jõulutunne hiilib tasapisi hinge. päeval käisime linnas Rannahotelli juures advendiüritusel, kus lapsed said jänkusid ja lambaid ja ponisid vaadata ja Piiga julges isegi jõuluvanale patsi lüüa! kohalik leht kajastas seda sündmust ka pildigaleriiga ja meiegi pere oli fotokaamera ette jäänud:

hea on olla õnnelik!