puhkus on läbi

ohhh, see kõlab nii lõplikult ja nii masendust tekitavalt - puhkus on läbi. tegelikult ju ei ole üldsegi väga hirmus, sest puhata on saanud, ilm on seekordset puhkust soosinud ja üleüldsegi - juba hiljemalt septembri lõpus-oktoobris kavatsen ma jälle puhata. vot nii.

aga puhkus oli seekord siis esimest korda täisväärtuslik tööläiva kahe-väikelapse-ema puhkus. ehk et kontorist eemal, aga 24/7 oma laste käsutuses. ja uskumatu, aga päris vahva oli. uskumatu selles mõttes, et puhkus tähendab minu jaoks siiski eelkõige aega endale ja oma Kallile Kaasale, aga ka seda aega saime me ju veidike nautida enne nö ametliku puhkuse algust, kui lapsed vanaemade hooles olid. ja sellele järgnenud kolm ja pool nädalat koos lastega oli ka täitsa puhkus. mõnus suvepuhkus!

enda ja Kalli Kaasa kiituseks saan öelda, et kõik ettevõtmised, mis plaani sai võetud puhkuse ajal koos lastega ette võtta, said ka ette võetud, paar asja on veel lähipäevil ees ootamas. kokkuvõtte siis järgmine:
nädal aega koos lastega Amal-Asal külas - tehtud;
KD-i suur sünnipäevapidu maal - tehtud;
ohtralt ringirallimist uute tõukeratastega - tehtud;
rattasõidud koos perega, lapsed rattatoolides - tehtud;
Pärnu Muuseumi külastus - tehtud;
ööbimine telgis - plaanis eesootaval nädalavahetusel;
Haapsalu külastus - plaanis eesootaval nädalavahetusel;
Kalli Kaasa töökoha suvepäevad - sõidame homme.
Lisaboonusena ja varem planeerimata toredate ettevõtmistena lisandusid Paide Vallimäe külastus ja sealsel väga vahval mänguväljakul lustimine ning Tori Põrgu külastamine. Lisaks muidugi ohtralt päikest, jäätist, maasikaid-vaarikaid ja õues möllamist. no kui mina laps oleks, ma jääks sellise suvepuhkusega küll rahule. loodetavasti on lapsed ka rahul.

vaikselt räägime juba suvepuhkuse lõppemisest ja lasteaias käimise taasalgamisest, et esmaspäeva-hommikune varane ärkamine väga ootamatult ei tuleks, nii et loodetavasti on lapsed suutnud juba veidi selle peale mõelda, et suvine vabadus ei kesta igavesti... kuigi jah, oodata kahe-pooleselt ja neljaselt mõistmist, et suvepuhkus on ajutine, on vist liiga palju.

üks mitte-nii-meeldiv seik lõppenud puhkusest ka - Kaasa kaotas abielusõrmuse ära. ujudes, libises sõrmest ära (see on see sportimine - kaalukaotus on ka sõrmedele mõjunud..). vähemalt peaks olema kuskil mudases merepõhjas kõigi pilkude eest varjatud ja ei saa ehk kellegi võõra inimese omaks. aga väga kahju on ikkagi.

nojah, kui abielusõrmus on kadunud, siis tuleb kiiremas korras osta uus sõrmus. sõltumata hinnast ja pere eelarve seisust. punkt. õnneks oli kullapood, kust rohkem kui viis ja pool aastat tagasi sõrmused ostsime, ikka veel alles, samasugused sõrmused ka müügis ja kuldehetel isegi -15% soodustust. need on asja positiivsed küljed. asjaolu, et ühe sõrmuse hind oli selline, mille eest 2007.a talvel kaks sõrmust saime, on ilmselgelt asja negatiivne külg. väga negatiivne, tuleb tunnistada. aga jah, tuli see väljaminek teha ja eks tuleb siis järgnevad kuud veidi säästlikumalt hakkama saada. annan endale täiesti aru, et peame olema väga tänulikud, et saame sellise ootamatu kulutuse teha, ilma et seepeale nälg majas oleks. eks ma nii püüangi seda asja näha - hea, et samasugune sõrmus taas Kalli Kaasa kätt ehib ja muu polegi oluline.