täna jäi interneti avarustes silma lause: ei ole vaja palju kulutada laste mänguasjadele, loovus on tähtis! see tõi meelde, et olen juba mõnda aega mõtisklenud laste mängude ja mängimise teemadel.
tänasel päeval, kui igasugu tehnikavidinad on sõna otseses mõttes ka sülelapsele lihtsad kasutada, on üsna tavaline, et paariaastased istuvad, nutitelefonid peos või tahvelarvuti ees ja on enamasti nii mõneski ekraanil vilkuvas mängus vanematest osavamad. selle taustal on mul tõeliselt hea meel, et minu lapsed ei kasuta arvutit ega emme-issi telefone ning oskavad mängida ka vana voolikujupi või kastrulikaanega. ma ei tee endale illusioone selles osas, et loomulikult hakkavad ka nemad arvutit kasutama (kindlasti rohkem, kui see mulle lapsevanema meeldiks), aga praegusel hetkel oleme me Kalli Kaasaga suutnud neid virtuaalsest maailmast eemal hoida ja pakkuda põnevaid tegevusi päris maailmas. jah, KD mängib meie vanade mobiilidega, libistab sõrmega üle ekraani, teeb pilti ja peab tähtsaid kõnesid - aga mängult.
olen rõõmuga vaadanud, kuidas meie põngerjad leiavad endale tegevust, mängides bussimängu või praamimängu või kodumängu, peamisteks mänguvahenditeks vaid paar väikest tooli ja tekk, millest ehitatakse just käimasoleva mängu tarbeks vajalik masin või maja. on puhas lust näha, kuidas voolikjupp sobib nii bensiinijaama mängus masina tankimiseks kui mõnes muus mängus veepritsiks või isegi pikksilmaks. õues on laste suvelaud ideaalne paik, et muuta see uhkeks ralliautoks või ehitada sinna jahimeeste onn ja issi t-särk sobib ideaalselt magamiskotiks, kui väsinud jahimehed ennast "ööseks" puhkama sätivad.
võin olla õnnelik, et lastel on loovust küllaga ja et nende mängud ei piirdu arvutiekraani ees istumisega või ainult teleka vahtimisega. kuskil meedias käis läbi arvamus, et tänapäeva lapsed ei oska enam koos mängida, kuna nende aeg kulub üksinda virtuaalmaailmas mängides, mistõttu lapsed ei oska enam teistega koos olla ja rollimänge mängida. küll on hea näha, kuidas meie põngerjad kahekesi koos järjest uusi mänge välja mõtlevad ja ei arva midagi arvutist ega oska nõuda uhket nutitelefoni. nojah, eks ole meiegi lapsed youtube-ist multikaid vaadanud ja teavad, et arvutist saab pilte vaadata, aga see on vaid üks osa ja õnneks väike osa nende maailmast.
võin vist päris rahulolev ja uhke ema olla? :)
No comments:
Post a Comment