kuna kriisiga seoses on juba teatav rutiin tekkinud ja õnneks ei ole nakatunute/surmade osas mingit suurt tõusu olnud (ehk et rakendatud meetmed nakkuspuhangu ohjeldamiseks ilmselt toimivad), siis rohkem kriisil ei peatugi. sest õnneks on pisut muud elu ka endiselt olemas :)
muu elu tähendas sellel nädalavahetusel siis tervelt kolme vaba päeva, sest oli kevadpühade-nädalavahetus. paras huumor muidugi need vabad päevad, sest kui oled kogu aeg kodukontoris-kodukoolis-kodus, siis mis need pikad kevadpühadki muud tähendavad, kui koos perega kodus olemist. samas oli ikkagi see vabadus, et lapsed õppima ei pidanud ja meil Kalli Kaasaga oli palgatöö ülesannete osas ka veidi vähem toimetamist, mis tähendas, et saime ette võtta selle kevadise (vist) kõige suurema töö - vanade hekkide väljajuurimise ja lisaks ka kompostihunniku äraveo. oehhh, ropp töö...
naabrite ehitatud uus aed tähendas meie jaoks seda, et varasema äbariku võrkaia asemel on kahe krundi vahel nüüd korralik laud-aed. seega ei olnud enam väga mõtet ka senisel tuhkpuuhekil ja suurtel arooniapõõsastel, mis varem meie ja naabrite vahele privaatsust tekitasid, aga mille otstarve ja vajalikkus nüüd olematuks muutusid. juba eelmisel nädalavahetusel alustasin tuhkpuuheki mahalõikamise ja väljajuurimisega, sellel nädalal jätkasid mehed sama tööd suurte arooniapõõsastega. alustatud sai vist juba kolmapäeval ning ka kogu reede ja laupäev möödusid kaevates ja tirides ja veelkord kaevates ja tirides. mina võtsin täiendavalt ette ka puukuuri ees olnud sibula- ja maasikapeenarde senise asukoha läbikaevamise, puhtaks rookimise ja kobestamise, sest uus aed ja maja juurdeehitus tekitasid sinna nüüd pimeda ja varjulise nurga, kus aiapidamist viljeleda üsna lootusetu ettevõtmine.
nagu juba ohkisin, siis ropult raske töö. ja samas oli nii mõnus kõikidele nendele arvuti taga istutud tundidele ja ekraani ees veedetud virtuaalkoosolekutele vahelduseks lihtsalt füüsiliselt rassida ja värskes õhu olla. lastest oli ka tõeliselt palju abi, eriti KD-st, kellel juba täiesti arvestatavalt jõudu ja tahtmist isale abiks olla. ka Piiga lõi käed külge nii kobestamisel kui mulla sõelumisel. pisut kippus tal püsivust küll nappima, aga tahtmine oli tugev ja nii armas oli, kui Piiga mitmel korral ise küsima tuli, et kas tema saaks ka midagi teha ja abiks olla :)
kahjuks ei tulnud pähe teha pilti aeda ääristavatest hekkidest ja kuuri ees olevatest peenardest enne tööde algust, aga kui laupäeva pärastlõunaks aias lõpetasime, siis oli kogu eesaia ulatuses väravatest kuni puukuurini sile ja värske pind, mis ootamas muru tärkamist!
ka kompostihunnik sai oluliselt väiksemaks ja kuigi sellega tuleb Kallil Kaasal ilmselt veel mingeid parendamistoiminguid teha (nt uus ümbritsev laudis ehitada), siis suures plaanis said kõik eesmärgiks seatud tööd tehtud. eriti hea oli pühapäeva hommikul kuulata akna taga krabisevat vihma ja uluvat tuult ja sooja teki all mõelda, et las see vihma kastab värskelt külvatud muru, õue kaevama minema enam ei pea. nii nii rahul!
nojah, päris ilma kriisiolukorda puudutamata ikkagi ei saa ka pühadest rääkides. meie pere kevadpühade traditsiooniks on alati ju ka vanemate ja õdede-venna peredega Kõrgekaldal käimine, mida eriolukorras kohe kuidagi teha ei saanud. praegustele oludele kohaselt asendasime ühise sinilille-retke videokohtumisega ja lilli käis igaüks ise oma kodukandis otsimas. ema-isa käisid meie kõigi eest ikkagi ka Kõrgekaldal ära ja seega natukene saime sellest traditsioonist vaatamata kõigele ka sel' aastal osa. ka munad said koos perega värvitud ja saan möödunud nädalavahetuse kokku võtta sõnadega - super väga mõnus!
No comments:
Post a Comment