haldusreformi idee on õige, aga läbiviimise korraldamine täiesti läbikukkunud!!! vähemalt meie uues suures KOV-is. vana süsteemi enam ei ole, uus ei toimi. endiselt. ma enam isegi ei tunne, et hakkan hulluks minema, vaid ilmselt natukene juba olengi. natukene viimased kuu aega kogu aeg...
peale pingelisi ja närvesöövaid tööpäevi koju jõudes tahaks ainult rahu ja vaikust. mingil hetkel saavad lapsed sellest täiesti aru ja ühel õhtul oli KD ette valmistanud üllatuse mulle ja Kallile Kaasale:
põrandal pehme lambanahk, laual snäkivaagen, küünlad meeleolu loomas ... lihtsalt imeline! nii armas ühe 8-aastase poisi poolt märgata ja mõelda ja planeerida. tema enda seletuse kohaselt oli see tänuks meile, sest "... teie ju issiga kogu aeg hoolitsete meie eest ja teete meile asju ja ma tahtsin ka teile midagi teha..." ema süda sulab täiega :)
ja siis on järjest päevad, kui kõik on valesti - lapsed ei pea kinni kokkulepetest, ei hooli, valetavad ... tuled koju ja ees ootab kasvatamine ja kasvatamine ja kasvatamine! tekib lootusetuse tunne, et mida paganat ma küll lapsevanemana nii valesti teen, et kõige lihtsamadki tõed unustatakse???
ja et väljakutseid jaguks ikka igasse eluvaldkonda, siis läheb väljas külmaks ja nagu ikka külmub ka mingi osa meie pisikese maja veesüsteemist ära.
... pinge tööl, pidev väsimus, lastekasvatamiseminutid igal õhtul, vastik külm ja sauna ei saa - ei ole hea kombinatsioon, üldse ei ole...
õnneks on elu tegelikult ikkagi ilus. näiteks siis, kui pühapäeval külma ja tuult trotsides lastega talverõõme nautisime. lund küll praktiliselt ei olnud, aga lasteaia taha üleujutatud heinamaale oli tekkinud peegelsile jääväli. lastel rõõmu laialt ja isegi minusugune külmavares suutis koos lastega veidi talvest rõõmu tunda.
... ... ...
üks kolleeg ütles mõningase iroonia ja sarkasmiga, et tema mantraks on muutunud "lase vabaks!" ja soovitas mullegi. ei tea, kas peaks proovima?
No comments:
Post a Comment