päris hea

nädalakene on peaaegu kevadine olnud ning õues särav päike annab peale halli ja külma sügist-talve ikka niipalju energiat ja teotahet juurde. mõnus! kõrvalmõjuna kaasnevad tõbised lapsed (tuleb ju lühikese särgiga õues olla, kui ometi nii nii soe on ... :) on õnneks mööduv nähtus ja kaks päeva järjest kahte last tabanud viirused on selleks korraks vist möödas. millest on tõeline rõõm, sest homme ootab ju eest armsa vennatütre sünnipäeva tähistamine pealinnas ja oleks olnud üsna kurb, kui üks või teine põngerjatest poleks saanud armsa sugulase peole sõita.

sünnipäevareisile järgnenud nädalakene puhkust tundus mõnes mõttes just parasjagu pikk, et korraks hinge tõmmata ja samas jälle sai nii kiirelt läbi, nagu polekski olnud ... õunapuud said siiski lõigatud (kevadine kõige ebameeldivam aiatöö minu jaoks) ja seega on üks suur kohustus seljatatud. lõigatud oksad põletasime koos lastega volbrilõkkes ära ja oi see oli üks tore õhtu - mõelda vaid, emme teeb siis, kui tavaliselt magamaminekuaeg käes, ettepaneku õue minna lõket tegema! äge!!! (see siis järeltulijate reaktsioon). lapsed nautisid õhtust õues möllamist ja lõkkega toimetamist täiega ning kahju vaid, et Kallis Kaasa meiega polnud, aga tema tähistas linnas mälumänguhooaja kuldset lõppu - esikoht, juba mitmendat hooaega järjest. meie pere mõttehiiglane :)

täna ootab ees õhtu väljas koos kolleegidega, tähistame tagantjärgi veidi minu ja kolleeg M. juubeleid. et õhtus ikka särtsu oleks, on tegemist stiilipeoga - juubilaride ühisest vanusenumbrist inspireeritud 75-ndate disko!

minu kuldne ABBA-stiilis kostüüm, mida hea kolleeg L. aitas õmmelda ja omaenda usinate näpukestega meisterdatud kuldkingakesed ootavad juba toanurgas oma aega. kindlasti saab vahva õhtu olema - nii ägedate töökaaslastega pole muu variant üldse võimalik.