kogu suur pere oli maal, aega oli palju-palju, traditsioonilise sinililleretke ajal oli taevas selge, päike säras ja tuul ei seganud, lapsed said suure vaagnatäie mune värvida ning aeg kulges vaikselt, rahulikult ja omasoodu. kuhugi ei olnud kiiret ja helge oli olla :)
see, et sinilille-retke kaldapealsel oli lageraiet tehtud ja metsast vaid ülessongitud tühermaa, kännutüükad ja oksarisu alles, pisut muidugi ehmatas, aga ehk on järgmisel aastal uus rohelus juba tärkamas ja meil ikkagi põhjust suure perega kevadretk ette võtta.
see, et kodutee vahelduva eduga nii totaalses lumetuisus kui kevadises päikesesäras kulges, ehmatas ka, aga õnneks pidasid suverehvid ekstreemsetes oludes ennast kenasti ülal ja ühes tükis me Kalli Kaasaga koju jõudsime. lapsed jäid Ama-Asa juurde koolivaheaega nautima ning nende kõigiga kohtume enam-vähem täpselt viie päeva pärast D-terminaalis, et minu sünnipäevaks kuningale külla sõita :)
asjaolu, et õunapuud on lõikamata, elamine koristamata ja külmkapp praktiliselt tühi, ei olegi praegu oluline, sest kui lapsed on kodunt ära, võivad lapsevanemad pisut vabamalt võtta ja kodused tööd-toimetused prioriteetide järjestuses päris viimaseks lükata. naudime kodust vaikust ja rahu ning tegeleme südamerahuga kõige muuga, mis igapäevarutiini pahatihti ei mahu (nt kolmetunnise spa-rituaali nautimisega, nagu mina eile tegin, kui kolleegidelt jõulukingiks saadud kinkekaarti realiseerimas käisin - mõnus oli!). homme võtan ette kammerkoori juubeliga seotud kingituste teema ja lähen ühe Audru kandi klaasimeistriga kohtuma ning laupäeval jõuan ehk sõpruskoori Endla sünnipäeva tähistamisele Vanakooli keskusesse. rutiinivabad tegemised on vahelduseks täitsa teretulnud.
No comments:
Post a Comment