kevad tuleb

kevadpühad on selleks korraks möödas, munad koksitud ja sinililled leitud. uskumatul kombel valitses lõunaosariikides veel täiesti talv - maapind oli läbikülmunud ja kuigi metsa all lund väga palju ei olnudki, siis ei olnud meie tavapärasel sinilille-kaldal ka siniseid õisi. üsna ootamatu avastus, sest Pärnu kandis on ikka juba paar nädalat üsna kevadine olnud ja ei osanud küll kuidagi arvata, et lõuna poole minnes olud nii arktiliseks muutuvad. aga nagu alati - lilled said leitud ja traditsioon jäi püsima!

lisaks traditsioonilisele sinililleretkele, suure perega koosolemisele, Võimlemise-metsas jalutamisele ja pika nädalavahetuse nautimisele, olid seekord plaanis ka mõned mitte nii traditsioonilised ettevõtmised.

esiteks saime lõpuks teretulemast öelda meie suure pere kõige uuemale liikmele, pisikesele õepojale. armas beebi, mida muud siin arvata oligi :)
teiseks proovisime ära hilissügiseselt kruiisilt kaasa toodud Rootsimaa delikatessi - Surströmming'u. delikatess on muidugi arusaamatu termin selle hapendatud heeringa kohta, aga midagi üleliia hullu nüüd ka ei olnud - hais ei tapnud ja suus ringi käima ei jäänud, aga teist korda ma vist ei tahaks...
kolmandaks otsustas kallis õde ootamatute maitsete kollektsiooni veelgi täiendada ja tegi oma pisikese poja 2-kuuseks saamise puhul idu-browniet. välja nägi nagu šokolaadikook ja pisut maitses ka nagu šokolaadikook, aga minu jaoks oli seda idu-mekki ikka liiga palju. võib-olla prooviks järgmisel korral siiski uuesti, hapuheeringaga võrreldes oli maitse ikkagi söödavam.

ilmad olid paar päeva juba täitsa kevadised, lapsed said õhemad joped selga, jalgrattad välja toodud ja küla vahel pikemad tiirud tehtud. Piiga sai suurema ratta seljas tasakaalus püsimise päris kenasti käppa (küll veel abiratastega) ja eile õhtul tehti koos issiga juba päris korralik pikk sõit. armas.

üks kevadekuulutaja on meie pere jaoks sel' aastal veel - kui kõik läheb plaanipäraselt, saame nädalavahetusega trassivee ja kanalisatsiooni kaevatud-paigaldatud. kevadveed voolama!