suvepoolitaja

jaanid on läbi. eile tabasin ennast mõttelt, et nüüd ju järjest pikema sammuga sügise poole ja õiget sooja pole peaaegu veel olnudki. ehh, ehk ikka jõuab suvesoe ka, lapsed juba räägivad, et kui suvi tuleb, siis läheme randa. lootus püsib.

jaanid olid imelised. perega, kodus, rahulikud. isegi ilm oli selline, et jaanilaupäeva hommikul sai suisa päikest võtta ja pärastlõunal tihedalt sabistama hakanud vihm lõigi pigem õige jaanimeeleolu kui segas. jaanireede õhtul istusime minu suure perega (ainult keskmine õeke ei saanud töö tõttu tulla, aga kõik teised olid kohal!) õues, lapsed möllasid, lõke lõõmas, tuju oli hea - nii nagu olema peab!

enne jaani jõudsime üle aastate ka ametlikule suve avamise peole, kus vaatamata kergelt tibama hakanud vihmale oli täitsa vahva ja lapsed said elu esimeses live-kontserdi elamuse. plusspunkte andis nende jaoks asjaolu, et laval möllas teiste seas Taukar isiklikult - üks meie laste lemmikartistidest (mulle jääb täiesti arusaamatuks, mille põhjal nende 'lemmikud' tekivad, sest hetkel on kindlaid lemmikuid kaks - Taukar ja Padar :)

ja veel enne seda oli tõeline suvine nädalavahetus kodus - päike, soe, perega koos, koduaias toimetades. mõtlesin nädalavahetusel rohkem kui korra päevas, et olen õnnelik. ja tänulik, et võin nii tunda. sest mul on maailma parim mees, kõige vahvamad lapsed, armas kodu, meie oma karvane lontu ja veel miljon pisikest põhjust olla õnnelik :)