olen ette võtnud suuremat sorti muutuste korraldamise osakonna struktuuris. eiei, mitte vabatahtlikult või niisama lõbu pärast, vaid ikka tegelikust vajadusest tulenevalt. paratamatult tähendab see igasuguseid ümberkorraldusi, läbirääkimisi, kompromisside tegemist, vähim-halvimate-lahenduste leidmist. kui oma osakonna sees olen saanud vaatamata paljusid kolleege puudutavatele muutustele kõik teemad üheskoos läbi arutada ja mõistlikud lahendused leida, siis teiste üksustega koostöö pole pooltki nii ladusaks kujunenud. ja sellest on kurb meel.
kurb, et kellegi põhjendamatud eelarvamused ja hirmud ei lase kuulata põhjendatud argumente.
kurb, et keegi teine arvab ennast paremini teadvat, kuidas meie osakonna tööd korraldada, tahtmata teada tegelikke tagamaid.
kurb, kui mulle tullakse nina peale viskama valikut, kus pean rahade jagamisel otsustama sisulise töö tegemise või veidi kulunud seina uue värvikihiga katmise vahel.
see oli vist hiina vanasõna, et "soovin oma vaenlasele, et ta elaks huvitavatel aegadel". olen enda (ja paratamatult ka paljude teiste) jaoks viimased ajad väga väga , khmm, huvitavaks suutnud muuta... lootus jääb, et kui kõik kavandatud muudatused lõpuks rakenduvad, siis asjad loksuvad vaikselt paika ja koostöö teiste üksustega muutub ka taas normaalsemaks.
lohtuseks on teadmine, et osakonna senise struktuuri ülesehitaja pidi omal ajal (u paarkümmend aastat tagasi) ilmselt veel suuremaid segadusi klaarima. aga said toona muudatused tehtud ja toimiv süsteem tööle, ehk saab ka seekord.
jah, ka järgmised kuud saavad "huvitavad" olema.
No comments:
Post a Comment