kui suur on tõenäosus, et üks tubli 4-aastane suudab ühe õhtu jooksul kaks korda püksi pissida? mina pakuks, et olematu. tänane õhtu tõestas, et võimalik.
lastele lasteaeda järgi minnes oli Piiga õues seelikuga. mitte õuepükstega, vaid seelikuga. nagu selgus, oli hetk varem 'õnnetus' juhtunud... nojah, kiirelt koju, riiete vahetus, lapsed autosse ja koorirahvaga rappa. tore matk, lõbusad vahepalad, vahvad kaaslased. jõudes piknikuplatsile ja hakates just kaasavõetud kraami kotist välja laduma, laseb Piiga püksid täis. mitte paar tilka, et jõuaks veel põõsastesse, vaid korralikult lahinal täis.
hea, et koorikaaslased ümberringi olid, see aitas ennast vaos hoida. tagasi autosse, täiega lõugav laps käe otsas ja teine nõutult kaasa vantsimas, tagasisõit kogu tee üürgava Piigaga ja ise rooli taga solvumis- ja kahjupisaraid nuttes, kodus kiire tubane 'piknik' ja uneaeg.
kõige nõmedam, et lapse peale pole ju mõtet solvunud olla, sest ega ta ju meelega. juhtus. aga seda kehvem oli endal tunne ja olemine, et ei saanud oma emotsioone kellegi peale korralikult välja ka elada...
väga väga vale õhtu.
No comments:
Post a Comment