nädalavahetus oli üsna rahulik - sai vahelduseks lihtsalt niisama oldud, veidi aias toimetatud, kooriga kontroll-kontsert/peaproov konkursi kavaga ja KD (5) omandas lennult ilma abiratasteta rattasõidu! poja on nii tubli!
aga nüüd hakkab juba vaikselt ärevus hinge pugema, sest 5 päeva veel ja siis tervelt kaheksaks päevaks Austriasse, et eesti koorilaulu lippu kõrgel hoida ja loodetavasti konkursil hea tulemus teha. esimesed ettevalmistused said ka tehtud... ;)
muidu on ju kõik väga vahva ja põnev, aga mõte sellest, et lapsed ja Kallis Kaasa terveks nädalaks omapäi jäävad... kindlasti saavad nad suurepäraselt hakkama, aga kripeldus on hinges ikka... oma kalli pere juurest pole nii pikaks ajaks varem ära sõitnudki ja eks sellepärast ongi keeruline selle mõttega leppida. nojah, eks siis sellevõrra on kojujõudmise rõõm suurem :)
No comments:
Post a Comment