kiire elu

kui peale kahte ja poolt aastat riigipõllul toimetamist on töötempo tänaseks jõudnud enam-vähem samale tasemele nagu oli KOVis tavalistel päevadel, siis vist võib öelda, et sisse-elamis periood on läbi :) aga tõesti on augusti lõpust alates selline tunne, et iga päev on palju ja veelgi rohkem teha ja niisama mõtete kogumiseks ei jää enam üldse aega. mis iseenesest on päris äge, sest töökoormus on suurenenud eelkõige selle tõttu, et mitu suurt arendust on reaalselt analüüsini jõudnud. see omakorda tähendab pikki analüüsikoosolekuid ja teemade läbivaidlemist, mis on tohutult silmi avardav ja uusi teadmisi andev. lisaks ka paar teenusedisaini projekti, milles ühes minu kanda disainiprotsessi juhtimine, mis ka täiesti uus ja põnev kogemus.

mis nii äge ei ole kõige selle uue ja põneva juures on asjaolu, et Kallis Kaasa puutus töö juures covid-positiivse kliendiga kokku ja sai vaatamata oma vaktsineeritusele ka endale viiruse külge. see omakorda tähendas tema isoleerimist sauna ja laste distantsõppele jäämist. mina kui vaktsineeritu ja negatiivse testitulemuse saanu võin samas (niivõrd-kuivõrd) normaalset elu jätkata. kui Kalli Kaasa tervis on õnneks juba taastumas ja sellega suurt muret ei ole, siis laste taaskordne jäämine kodusele distantsõppele on ootamatult närvesöövaks osutunud. võiks ju arvata, et kogemus on olemas ja süsteemid toimivad, siis paraku reaalsuses pilt nii roosiline ei ole. kuna praegu ei ole olukord eelmise kevadega võrreldav, sest enamus lapsi ju ikkagi koolis füüsiliselt kohas ja ainult mõned üksikud virtuaalselt koolitöös osalemas, siis tähendab see e-õppe keskkondades teistmoodi seadistusi ja sellega seoses ka uusi probleeme. näiteks selgus, et Piiga ei saa enam kooli distantsõppe-keskkonda sisse arvutis sisse logida ja seetõttu pidi ta tundides osalema läbi telefoni, kus vajalik rakendus õnneks siiski toimis. lapse silmadele see kindlasti hästi ei mõjunud, minu närvidele samuti mitte. oma tööasju olen septembrist alates vahelduseks suuresti kontoris toimetanud, kuna viin lapsed hommikul nagunii linna kooli ja siis liigun edasi kontorisse ning nüüd kodukontoris aruteludes osaleda, kui lapsed samal ajal oma distantsõppe teemadega abi vajavad ja segava faktorina taustal ka katuseremont toimub, on ikka pagana keeruline. no õnneks seda laste distantsõpet seekord ainult nädalajagu päevi, siis saab isolatsioonikohustus läbi ja lapsed kooli tagasi. jeeee!!! :)

katuseremont on õnneks ka kohe-kohe lõppemas ja juba on tunda, et meie väike majakene on hoopis soojem ja tuul ei puhu enam omatahtsi sisse-välja. lisaks näeb uus katus ikka oluliselt kenam välja, mis meie maja katusepinna suurust arvestades ei ole ka vähetähtis asjaolu.

nojah, kui nüüd siin must-valgel asju kirja panna, siis ega ju midagi väga hullu ei olegi - töö, pere, kodu suures pildis ju toimivad - aga sellegipoolest ei jõua oktoobri lõpus eesootavat perereisi päikese alla ära oodata. ehhhh, ainult neli nädalat veel ;) seniks naudin sügist ja ootan kannatamatult, millal Kallis Kaasa võib saunast tagasi meie seltsi kolida :)