esiteks jooksis distantsõppe üheks alustalaks mõeldud e-kooli platvorm kohe hommikul totaalselt kinni ja jooksvat infot laste tänaste õppeülesannete kohta polnud esialgu justkui kuskilt saada. eks seda oli arvata ka, et kui kasutajaid kümneid ja kümneid kordi rohkem, siis paneb see süsteemi töökindluse proovile, aga ebameeldiv üllatus oli ikkagi. õnneks poisi õpetaja ja klassikaaslased olid jõudnud luua 'klassi õppimise grupi' WhatsApp'i keskkonda ja operatiivne infovahetus toimus seal, Piiga kodused ülesanded olime jõudnud eile õhtul e-koolist järgi vaadata ja päevikusse kirjutada, nii et ka tema sai mingeid asju ikkagi hommikul tegema hakata ja päeva jooksul käis suhtlus õpetajaga e-posti vahendusel.
esmane tunne oli aga ikkagi saamatus ja teadmatus, et kuidas täita ära kogu hommikupoolne aeg õppetegevusega, kui tunniplaan kui selline ikkagi ei toimi ja kõikides õppeainetes pole õpetajad ülesandeid tegemiseks andnud? paratamatult kipub laste jaoks alternatiiviks olema kohe nutiekraan, isegi kui olime eelmisel õhtul ühise pere-koosoleku käigus kokku leppinud meie eriolukorra ajakava: millal toimub õppimine ja millal on pausid, millal on nutiaeg ja kuna õuesolek, millal sööme ja mis ajal magama minnakse. kuidas teha lastele selgeks, et suhtumine 'ma praegu ei viitsi' või 'mulle see ei meeldi' ei tule kõne alla, kuigi klassiruumi asemel toimuvad tegevused kodus ja õpetaja asemel annab ülesandeid lapsevanem. olen täna kaugelt rohkem kui paar korda pidanud ikka ja uuesti selgitama, et see ongi teistmoodi olukord ja et meie tavapärased tegevused ei pruugi toimida ja et ühiselt kokku lepitud reeglitest kinnipidamine on väga-väga oluline, et me kõik hakkama saaksime.
õnneks liigub netis päris palju soovitusi ja teiste vanemate kogemusi, kuidas nemad on üht või teist olukorda lahendanud ja sellest on uskumatult palju abi. nii sain näiteks tänu netist leitud ideele täna mõlemale lapsele ka kehalise liikumise tunni korraldada - Piiga tegi lastejoogat selle juhendamise järgi: https://youtu.be/QWSp5d3ck-s ja kuna KD asus seisukohale, et jooga pole tema jaoks, siis tegi ta üldkehalist treeningut selle juhendamise järgi: https://youtu.be/IgX6g_bDaD4 .
aga see on ju ainult üks päev ja ma ei oska tõesti arvata, kuidas on võimalik seda ootamatult täitmiseks pandud eriolukorda mitu nädalat mõistlikult toimimas hoida... ja kui niimoodi tunnen mina, kellel on peaaegu ideaalsed võimalused kodukontori ja distantsõppe korraldamiseks, siis kuidas saavad hakkama need pered, kus toetavaid eeldusi vähem või üldse mitte?? vaadates,mis võimalused ja eeldused meie kodus olemas on, võiks ju arvata, et kõik on parimas korras, sest:
- saan olla igapäevaselt kodukontoris, ilma et töötegemine kannataks ja skype'i teel koosolekute pidamine on nagunii tavaline tööpraktika;
- kodus on internet ja tööandja poolt kasutamiseks korralik läpakas, mis tähendab, et kodune sülearvuti on võimalik rakendada laste õppetegevuste jaoks;
- mõlemal lapsel on oma tuba ja enda kodukontori sain üles sättida teise korruse vabasse toanurka, nii et laste erinevaid õppetegevusi ja enda tööasju saab teha üsna üksteist segamata;
- 3. ja 4.klassi ülesannetest on (enamasti) võimalik aru saada ja last vajadusel suunata ja juhendada ka siis, kui ei ole väljaõppinud pedagoog;
- oma hoov ja aed annavad võimaluse lapsed vähegi mõistliku ilmaga õue suunata, ilma et peaks kohe kartma rahvamasse ja lendlevaid viiruseosakesi.
ja sellele vaatamata ei tunne ma üldse, et kõik on parimas korras ja et küll me sellega hakkama saame. või nojah - kindlasti saame hakkama, aga mil' viisil ja kui suure hulga närvirakkude hinnaga, vot seda ei oska küll üldse arvata... aga eks püüame võtta päev korraga ja ehk oleme nädala pärast juba nii profid, et teistmoodi ei kujutaks ettegi :)
No comments:
Post a Comment