päris mõnus on hommikul peale laste kooli viimist võtta suund männimetsa terviserajale ja vihmalõhnalises osoonipilves 10 kilomeetrit astuda. ja siis õhtul teine samapalju lisaks. peaaegu et hakkab harjumuseks saama :) ehk et olen täitsa imestunud, kui palju ikka väike võistlusmoment motivatsiooni lisab, et ennast nelja seina vahelt välja ajada ja värskes õhus liigutada. järgmise nädalaga saab see asutuse korraldatud väljakutse küll läbi, nii et siis peab lootma, et tahtmine liigutada on niipalju juba omaseks saanud, et viitsin ka ilma kolleegidega kilomeetrid võidu lugedes aktiivset kõndimist jätkata. praegu on miinimumeesmärk - keskmiselt 10km päevas ja vähemalt 70km nädalas - täidetud, isegi vaatamata sellele, et nädalavahetusel toimunud koorilaager tähendas kõndimise mõttes kahte nulli-päeva.
aga nagu teada - PKK koorilaagrid nõuavad pühendumist 101% ja seetõttu jäid ka kirja pandud sammud värskes õhus tegemata. mis ei tähenda sugugi seda, et nädalavahetus oleks möödunud ilma liikumiseta - stiliseeritud laulupeo rongkäik, edasi-tagasi kõndimine prooviruumide ja ööbimiseks kasutava klassi vahel koolimaja pikkades koridorides, tantsusammud õhtusel peol - liikumist jagus ka nädalavahetusse. ja otse loomulikult jagus koorilaagri nädalavahetusse ohtralt nalja ja südamest naeru, sest meie laagrid on ju alati viimse detailine läbi mõeldud ja välja peetud stiilipeod ja erand ei olnud seegi kord. keda kõike selles laulu- ja tantsupeo järelpeo "Minu (p)arm" laagris ei kohanud - Estonian Voices, Kihnu Virve, Hortus Musicus, RAM, Valge Gospel, Laine, PKK mudilaskoor ... seltskond oli äge nagu alati! :)
ja nagu kogu sellest virr-varrist veel vähe oleks, möödus viimase kahe nädala peale kokku tervelt viis tööpäeva pealinnas. iseenesest ei ole Pärnu-Tallinn vahemaa just üleliia pikk sõita ja paar päeva edasi-tagasi bussis kulgeda pole midagi hullu, aga kui juba viiendat päeva järjest tuleb hommikul 7-se bussiga liikuma hakata ja nii mõnelgi õhtul alles peale poolt 8-t tagasi kodulinna jõuda, siis muutub ikka väsitavaks küll. ühe öö olin tööandja kulul Tallinnas hotellis ka, aga sellegipoolest tundus lõpuks, et olen nagu külaline omaenda kodus (kui ma sinna vahepeal siis ainult magamiseks jõudsin). samas on äge, et töiseid toimetamisi jagub, uued suured projektid terendavad silmapiiril ja ehk ootab ees isegi vastutuse ja palga suurenemine. eks näis, mis tulevik toob...
õnneks on sel' nädalavahetusel vähemalt laupäev täiesti kodune ja saame mahti õunamahla keetmise ja purki panemise ette võtta. ise mahla pressimiseni seekord ei jõudnudki, sest lihtlabaselt ei ole aega, aga Kallis Kaasa viis eile õhtul mitu kotitäit puude alt ja otsast kokku korjatud õunu CiderMill'i pressimiseks, et ei peaks kogu koduaia õunasaaki komposti tassima. täna peaksime valmis mahla kätte saama ja homme läheb siis suuremaks mahlakeetmiseks. loodetavasti ilm ka peab ja soosib mõnusat-tegusat kodust toimetamist (keedame ju oma kümned liitrid mahla ikka õues lõkke peal).
No comments:
Post a Comment