lõunapausi veetsin täna aktiivselt liigutades - tund aega on just paras, et natuke rannapromenaadil ja pisut jõepromenaadil jalutada ja veidi üle kuue-poole-kilomeetri kondiauruga läbida. mõnus oli! päike säras täna tõeliselt kevadiselt ja isegi mere ääres puhuv tuul tundus soe. on hea teada, et järgmine kuu on kevadekuu märts, mitte kõlekole november...
viimased päevad on taaskord super mõnusalt möödunud! isegi vaatamata asjaolule, et Kallis Kaasa juba kolmapäevast alates magistriõpingutega seotud oli, sai siiski üheskoos vahvalt aega veedetud. laupäeval käisime lastega kodumetsas jalutamas ja jõejääl lustimas. põngerjad tundsid siirast rõõmu jääkristallide (loe: kalda ääres murdunud jääkamakate) kaevandamisest ja mina omakorda nende rõõmustamisest. rohkem kui 7km sai läbitud täitsa ladusalt ja vaid Piiga kurtis aeg-ajalt, et jalad on nii väsinud, mis aga ei takistanud tublidel matkasellidel siiski seatud sihtpunkti jõudmist.
pühapäeval said Kaasa õpingud juba lõunaks läbi ja vargselt mõlgutatud mõte perega veekeskusesse minna saigi ette võetud. lapsed muidugi ei suutnud oma õnne uskuda ja pidid uudist kuuldes suurest rõõmust ja elevusest peaaegu läbi lae hüppama. Estonia termid olid täitsa mõistlik valik (kuigi ruumid on seal arusaamatult külmad), kaks tundi kadusid märkamatult ja isegi lapsed said oma vees-möllamise-vajaduse vist piisavalt ära mürgeldatud, nii et äraminek ei tekitanudki väga suurt protesti.
korraliku ehmatuse saime seekord ka üle elada, sest poja suutis mingil hetkel basseini servalt hüpates ujumisrõngast välja libiseda ja kuna nad Piigaga ju kumbki veel ujuda ei oska, siis ilma rõngata toimus vee alla vajumine hetkega ... mina suutsin basseini servalt vaid vaadata, keha oli justkui kangestunud ja ühtegi liigutust teha ei saanud... õnneks oli kõnevõime siiski alles, suutsin Kallile Kaasale hõigata midagi poja vajumise või kukkumise või vee all oleku kohta, Kaasa megakiirusel basseiniservalt vette hüppas ja juba oligi poja issi poolt vee peale tagasi tõmmatud. kutt oli küll veidi ehmunud ja natukene vajas ka emme kaisus rahunemist, aga lõpp-kokkuvõttes väga õnnelik õnnetus. ei tekkinud poisil ka tõrget vees möllamise osas ja peale pisukest enesekogumist läks veemõnude nautimine täiega edasi. ujuma õppimise vajadust ei olnud pärast vaja pojale pikalt selgitada :)
esmaspäeva õhtul olime kogu perega Jõulumäel, kuna Kallis Kaasa osaleb valla spordimängudel naaberküla tiimis ja eile õhtul võeti mõõtu curlingus e jääkeeglis. enestelegi üllatuseks saavutas Kaasa võistkond, kus kellelgi eelnevat mängukogemust polnud, esikoha! meie käisime samal ajal lastega kohalikke kelgutamise võimalusi otsimas-katsetamas ja hiljem ka issile pisut kaasa elamas. vaatamata curlingu-raja ääres valitsenud jäisele olemisele oli tegelikult täitsa vahva ja saadud värske õhu doos viis põnnid koju jõudes hetkega unemaale.
No comments:
Post a Comment