töörindel hakkavad puhuma uued tuuled. tuleb kindlasti palju selgitamist ja rahustamist ja veelkord selgitamist ja arutamist ja vaidlemist ja vigade tegemist ja parimate lahenduste otsimist ja lõpuks loodetavasti ka asjade paika loksumist. hästi läbi mõeldud muutuste tulemuseks on enamasti midagi paremat kui seni olnu - loodan, et seekord on samamoodi. kui asjad toimuma hakkavad, eks siis saab näha...
muus mõttes on selline tunne, nagu oleks vaimunõtrus hakanud vaikselt ligi hiilima. täitsa hirmus kohe, ilma naljata. asjad ununevad, sõnad lähevad sassi, õiged väljendid ei tule meelde, tunne on kuidagi eksinud... 40-nda eluaasta saabumine ei peaks ju tähendama ligihiilivat dementsust, aga kohati on just selline tunne hetkel. muidugi võib tegu olla ka lihtlabase väsimusega ja organismipoolse püüdega märku anda, et nüüd peaks küll puhkamiseks aega võtma, aga mis sa siin võtad, kui üks asi ajab teist taga .... novot, ongi käes, kurdan juba nagu korralik vanainimene. lootus jääb siiski, et läheb üle ja saab ehk pühade virr-varris ka mõne hetke võtta niisama olemiseks ja natuke puhkamiseks. loota ju võib :)
pisut argirutiinist vaheldust tõi lõunaosariikides veedetud nädalavahetus, mis oli mõnusalt vaikne ja laisk kulgemine. kuigi ühel päeval ladistas kogu päeva halli sügisvihma, siis saime ikkagi ka võimlemise metsas jalutamas käia ja pühapäeval koos lastega ka esimese advendi piparkooke küpsetada. vanematekodus on alati armas.
lisaks traditsiooniline osakonna aastalõpu kogemuste vahetamise väljasõit, mis seekord viis naabervabariiki - esmalt pisut kuurordisse lõõgastuma ja seejärel töiselt naabrite pealinna sotsiaaltöötajate tegemistega tutvuma. töine osa oli tegus ja õpetlik ning lõõgastumine nagu ikka - väga väsitav.
kuna ka kooriga on hetkel väga kiired ajad, sest kümne päeva jooksul ootab ees kolm kontserti kahe erineva kavaga, siis tuleb peaaegu üle õhtu kodunt ära olla proovis ja sisimas tunnen täiega süümekaid, et ei saa niipalju perega olla, nagu tegelikult tahaksin. lisaks ootavad ees lasteaia jõululaat (kuhu tuleb ka midagi valmis küpsetada - millal?), Piiga sünnipäev, riburada erinevad jõuluüritused nii lastel, Kallil Kaasal kui minul, siis ... oehh, mis teha, tavapärane jõuluhullus. hetked on ju ilusad ja armsad, aga kogu see ettevalmistuste virr-varr ja segadus võiks küll olemata olla.
seega - kuna kogu elu tundub hetkel täiega pahupidi ja sassis ja järg käest kadunud, siis rohkem praegu midagi kirja ei pane, uuesti siis, kui ehk silmapiir selgem :)
No comments:
Post a Comment