väga armas maailma parim lasteaed jääb selja taha ja täiesti tundmatu kooliaeg ootab ees... ilmselt on küll lapsevanemad hoopis rohkem hirmul, kui koolimineja ise - tema jaoks on kõik eesootav uus ja põnev.
pidu ise läks täpselt nii või isegi pisut vesisemalt, kui ootasin ja kartsin. laste laulud-tantsud-luuletused võtsid kohe pisarad voolama ja hetkeks, kui pidin lapsevanemate nimel sõna võtma, ei suutnud ma ennast kohe üldse mitte koguda, nii et veekalkvel silmade ja väriseva häälega ma siis midagi öelda püüdsin... õnneks oli silmi pühkimas nii mõnigi ema saalis, seega ei olnud mina ainuke meeleliigutuse ohver ja sain pärast pidu ka toetavat tagasisidet, et just niimoodi siiralt ja südamest (ja läbi pisarate) ongi üks õige koolimineva lapse ema kõne.
lapsed olid hoopis tublimad ja tegid oma esinemised ära hästi kasvatatud lapse meelekindluse ja pealehakkamisega :) KD üllatas taaskord, kuna seekord tuli tal mõned read luuletusest päris üksi mikrofoni öelda ja ta sai sellega suurepäraselt hakkama! jah, tean küll, et esinemishirm (vähemalt tuttavas lasteaiasaalis) on ammu seljatatud, aga pisuke ärevus on enne igat ülesastumist ikkagi hinges. pole põhjust, tõestatud!
laste kontsert oli armas ja kui piduliku osa lõppedes kõik poisi rühma praegused ja endised õpetajad väikese lillekimbuga meeles said peetud ning rühma poolt lasteaiale kingiks jäetud puu Kalli Kaasa poolt maasse aidatud (pidi küll toimuma ühine istutamine isade poolt, aga teised isad olid istutamise hetkeks kõik kuhugi kadunud...), saime seda tähtsat õhtut kodus oma pere seltsis jätkata. lasteaeda aktusele oli pojale õnne tulnud soovima ka kõige parem sõber tädi M, aga kuna nende peres oli samal päeval 10-aastane juubilar K, siis nad pikemalt pidutsema meiega ei jäänud. kodus ootas päevakangelast asjakohane kink "Õpilase entsüklopeedia", mis kohe põhjalikult ette võeti ja avastamisrõõmu jätkus kogu õhtuks.
nüüd siis veel kuu aega koos Piigaga ühises suverühmas ja siis ongi lasteaed päriselt läbi. täna käisime pojaga perearsti juures kooli jaoks tervisetõendit saamas ja fotograafi juures õpilaspileti jaoks pilti tegema, nii et täiesti koolilapse toimetused juba. ja kui erinevalt varasematest kordadest ei tekitanud arsti juures tehtud süst mingit paanikat ja polnud vajadust veerand tundi last veenda, et ta laseks pisikese sutsu ära teha ning peale linnaskäiku lasteaeda tagasimineku-mõte tekitas vaid pisukest protesti, mis peale kaasnevat selgitust kiirelt vaibus, siis pidin mõttes tõdema, et laps on justkui üleöö tõesti vist suureks saanud...
aga enne suure lapse koolitee algust on veel suvi ees ootamas ja on täiega mõnus, et tõeline suvi on tõesti kohal - päike ja palavus, igapäevaselt +25 ja rohkem, loodus lokkab ja õite magus lõhn matab hinge, terassile seatud basseinis soojenes vesi laste rõõmuks paari päevaga korralikuks supiks ja esimese päevituse liigkarm puudutus koorub juba õlgadelt. elu on lill! :)
No comments:
Post a Comment