KD (5) on juba mitu päeva teadlik olnud asjaolust, et kolmapäeval on naljapäev ja siis võib sõpradele nalja teha. isegi hommikune aprillinali õpetajale oli valmis mõeldud - poja pidi rühma jõudes ütlema, et nägi hommikul lasteaeda sõites rebast üle tee jooksmas.
täna oli siis kauaoodatud hommik käes, KD rääkis kohe peale ärkamist naljast, mida ta õpetajale teeb ja oli rõõmsalt elevil. Piiga (4) seevastu ärkas üsna mossis näoga ja KD avaldas arvamust, et Piiga ei arva naljapäevast midagi. lohutasin, et Piiga on lihtsalt veel unine, millepeale tüdruk, endal pisarad silmis, seletas, et "ei ole unine, ma lihtsalt ei tea ühtegi sobivat nalja!" oh seda väikese lapse suurt muret.
lasteaeda jõudes jooksis poiss oma rühma ja nagu tavaliselt, läksin mina esmalt tüdrukut tema rühma saatma. koridoris riideid vahetades pakkusin Piigale välja, et ta võib ju oma õpetajale ka seda rebase-nalja teha, mida venna plaanis. Piiga silmad lõid särama ja ta sosistas, et ta ütleb hoopis, et nägi hunti! mõeldud, tehtud ja järgmisel hetkel arenes rühmas järgmine vestlus:
Piiga: tere hommikust, õpetaja! ma nägin tee peale hunti!
õpetaja: hunti?!? misasja? kust Sina küll tuled, muinasjutust või?
Piiga: (väike mõttepaus) APRILL!!!
oh seda lapse siirast rõõmu tehtud naljast ja õpetaja üllatust :)
poja rühma jõudes arvas KD, et ta siiski kohe praegu ei hakka seda aprillinalja tegema - nii meie poja moodi, kes käsu peale ja teiste tähelepanu keskpunktis olles väga esineda ei taha. ehk päeva peale saab ka tema siiski oma ammu valmis mõeldud naljaga kellelegi vingerpussi mängida :)
No comments:
Post a Comment