rahulikult

selle pühadehooaja ilmselt kõige tihedam nädalavahetus - 4 sünnipäevapidu kolmel päeval - saab tänasega ühele poole ja tunne on ka vastav ehk et mitte midagi ei viitsi teha. õnneks on töö juures kiired ajad enam-vähem seljatatud ja võibki vähe rahulikumalt võtta. tänase tööpäevahommiku tegi eriliseks ka see, et suured ülemused käisid 15-nda tööaasta täitumise puhul tänamas (ja ohhetamas, et ei ole ju võimalik, et seda aega on nii palju olnud ja et ma pole ju üldse nii vanagi, et saaks olla 15 aastat osakonnas töötanud ja muud ilusad meelitussõnad :) ja siis ongi tunne, et imetlen kingiks toodud lillekimpu ja puhkan tehtud tööst.


kuigi nädalavahetus oli hirmtihe, sai Piiga sünnipäev vääriliselt peetud. nojah, eks ta natuke palju on, kui 4-ndat sünnipäeva tervelt kolme peoga tähistatakse -

sünnipäeva hommikul üleslaulmine, kink ja tordilt küünalde puhumine

ning õhtul tädi M. õnne soovimas, järgmisel õhtul Ama-Asa ja tädi K. õnnitlemas ning veel järgmisel hommikul tädi P. ja onu K. perega seda kõige suuremat kinki üle andmas

- aga mis teha, kui head sõbrad ja kallid sugulased üle ilma laiali ning kuidagi ei õnnestunud kõigile sobivat ühte aega pidutsemiseks leida. peale laupäevahommikust tähistamist meie juures saatsime külalised ära, pakkisime ka endid autosse ja sõitsime pealinna, et väikest sugulast M.-i tema sünnipäeval meeles pidada ja alles seal sai tegelikult Piiga sünnipäev ametlikult lõpetatud, kui Tallinna-Ama koos Papaga ja tädi G. perega viimased õnnesoovid ja kingid edasi andsid.


sünnipäeva-Piiga säras nagu alati ja oli üldse üks imearmas tähtpäevaline, siiralt rõõmus iga õnnesoovi ja saadud kingi üle. armas nädalavahetus oli.


ja nüüd ootab ees veel viimaste kinkide üles leidmine kaubanduse jõulurägastikust, kuuse toomine-ehtimine ja otsast juba jõulupidudega alustamine. kuigi on kiire, hakkab helge jõulutunne juba tekkima.